18.01.2018 Neljapäev
Puudega inimese hooldajad saavad aastas viis täiendavat puhkusepäeva
Sotsiaalministeerium plaanib võimaldada täisealisel töötajal võtta viis tööpäeva kalendriaastast täiskasvanud sügava puudega isiku hooldamiseks. Kaubanduskoda ettepanekule vastu pole, kuid peab vajalikuks seadusega reguleerida see, et tööandjal oleks juba enne puhkust võimalik teada saada, kas isikul on õigus antud puhkusele ja puhkusetasule.
Plaanitavate muudatuste jõustumisel oleks täisealisel töötajal õigus võtta viis tasustatud tööpäeva kalendriaastast täiskasvanud sügava puudega isiku hooldamiseks. Hoolduspuhkust oleks õigus korraga kasutada ühel isikul. Samas on eelnõu seletuskirjas nenditud, et probleeme võib tekitada see, kui puhkust kasutab isik, kellel pole selleks õigust.
Riik on siiski sellise olukorra peale mõelnud ja eelnõusse märkinud, et kui töötajal ei olnud õigus puhkusele minna, tekib tööandjal tema suhtes tagasinõudeõigus puhkusetasu osas. Lisaks võib tööandjal tekkida õigus nõuda töötajalt täiendavate kulude hüvitamist, mis tööandja pidi tegema seoses töötajale asendaja leidmisega.
See tekitab aga tööandjale täiendava koormuse seoses tagasinõuete ning võimaliku töötasu kinnipidamisega. Kaubanduskoja arvates aitaks olukorda vältida see, kui juba enne puhkusetasu maksmist ning puhkusele minekut on teada, kas isikul on õigus puhkuseks ja puhkusetasuks ja tegi vastava ettepaneku ka ministeeriumile. Nii ei tekiks ka töötajatel olukorda, kus mõni samuti puhkuseks õigustatud isik on kasutanud ära reaalselt puudega isikut hooldava töötaja puhkuse ning töötajal tuleb hiljem töötasu tööandjale tagastada.
Osalise või puuduva töövõimega töötajate põhipuhkus töölepingu lõppemisel
Kaubanduskoda tegi juba 2017. aasta suvel ministeeriumile ettepaneku muuta töölepingu seaduse paragrahvi, millega reguleeritakse osalise või puuduva töövõimega töötajate põhipuhkuse hüvitamist töölepingu lõppemisel.
Hetkel kehtiva korra järgi on osalise või puuduva töövõimega töötajatele ette nähtud täiendavad 7 puhkusepäeva aastas, mille hüvitab tööandjale riik. Samas peab töösuhte lõppemisel kasutamata täiendava puhkuse eest tasuma tööandja, kuid seda riik ei hüvita.
Seetõttu tegi koda ministeeriumile ettepaneku ka osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse osa, mis ületab 28 päeva, rahas mitte hüvitada või kui puhkust hüvitatakse rahas, kantakse antud kulud siiski riigieelarvest.
