Riigikogu otsustas teisipäeval võtta menetlusse õiguskantsleri ettepaneku viia kodakondsusseadus kooskõlla põhiseadusega, andes Eestis püsivalt elanud noortel, kellele ei olnud alla 15-aastasena taotletud või õigeaegselt pikendatud elamisluba, võimaluse saada Eesti kodakondsus.

Õiguskantsler Indrek Tederi ettepaneku menetlusse võtmist toetas 80 riigikogu liiget. Erapooletuid või vastu hääletanud ei olnud.

Õiguskantsleri hinnangul on kodakondsuse seadus vastuolus põhiseadusega, kuna selle kohaselt ei ole võimalik kodakondsust saada Eestis püsivalt elanud noortel, kellele ei olnud alla 15-aastasena taotletud või õigeaegselt pikendatud elamisluba.

Kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaselt peab inimene olema enne kodakondsuse taotlemist riigis elanud elamisloa alusel ning tal peab olema pikaajalise elaniku elamisluba.

Tederi hinnangul on selliste tingimuste kohaldamine faktiliselt püsivalt Eestis elanud isiku suhtes, kellele jäi alla 15-aastasena elamisluba taotlemata või õigeaegselt pikendamata, vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõigusega.

Kodakondsuse seaduse sätete kohaselt peab kodakondsuse taotleja elama riigis enne Eesti kodakondsuse taotlemiseks sooviavalduse esitamist vähemalt kaheksa aastat elamisloa alusel ning kodakondsuse taotlemise eelselt omama pikaajalise elaniku elamisluba või elamisõigust. Seda nõuet ei ole aga võimalik täita nendel inimestel, kellele jäi alla 15‑aastasena seadusliku esindaja tegevusetuse tulemusena elamisluba üldse taotlemata või õigeaegselt pikendamata, vaatamata sellele, et nad on faktiliselt püsivalt Eestis selle perioodi jooksul elanud. Õiguskantsleri poole pöördunud avaldajale jäi elamisluba taotlemata, sest tema vanem on Eesti kodanik ning eeldas, et laps omandas Eesti kodakondsuse koos temaga. See, et lapse kodakondsus oli jäänud alla 15‑aastasena määratlemata, selgus alles lapsele passi taotlemisel.

Kehtivate seaduste põhiseadusega vastuolu on sisuliselt möönnud ka valitsus, kui omistas oma 2009. aasta kabinetiotsusega kodakondsuse seaduse vastavatele sätetele laiendava tõlgenduse. Õiguskantsler leidis, kuigi võib tunnustada püüdu tõlgendada seadust põhiseadusega kooskõlas olevana, on seaduslikkuse ja võimude lahususe põhimõttest tulenevalt vajalik kodakondsuse taotlemise tingimused määratleda kodakondsuse seadusega. Seetõttu ei ole põhiseadusega vastuolu kõrvaldamiseks piisav lahendus pelgalt halduspraktika muutmine. Viimasel juhul ei ole inimesed teadlikud kodakondsuse taotlemise tingimustele omistatud laiendavast tõlgendusest, mistõttu ei ole neil võimalik oma õigusi realiseerima asuda.

Sellest tulenevalt tegi õiguskantsler novembris riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.