Enne hääletust peetud läbirääkimistel ütles Keskerakonna fraktsiooni esindanud Aadu Must, et kuigi president lükkas seaduse esimesel korral tagasi, räägitakse veel praegugi, et seadusel ei ole midagi erilist viga. „ Olevat ainult mingi tehniline apsakas, mida president pidi parandama. Tähendab, tühiasi. Kas vastuolu seadustega, vastuolu põhiseadusega on tühiasi?“ küsis Must. „Kes saavad poliitikast natuke aru, mõistavad, et president juhtis tähelepanu sellele, et parlament on lasknud mõned tasakaalud paigast ära.“
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindanud Liisa-Ly Pakosta sõnul tegi presidendi sekkumine eelnõu paremaks.
„Ülikoolid saavad selle eelnõu tulemusel raha juurde ja üliõpilaste valikuvõimalused suurenevad. Ülikoolide rahastamine hakkab väga palju sõltuma sellest, kui palju motiveeritud üliõpilased on valmis ka ülikooli diplomini jõudma ehk ülikooli ära lõpetama,“ sõnas Pakosta. „Kuna suures osas kaob ära riiklik tellimus ülikoolikohtadele õppeainete kaupa, siis hakkavad üliõpilaste endi valikud muutma ka seda, mida ülikoolides õpetatakse.“
Pakosta kinnitas, et vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu jõustub 2013. aasta sügisest nii nagu on lubatud. „Veel enne suve on see eelnõu parlamendis, valitsuses on ta arutelud läbinud,“ lubas Pakosta.
Sotsidaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esindanud Jevgeni Ossinovski sõnul on eelnõusse viidud küll kosmeetilised muudatused, kuid ei ole sisuliselt järele mõeldud, mida reform kaasa toob. „Uus kord, kus ülikoolidel sisuliselt puudub seadusesse kirjutatud baasfinantseering ning järgmise perioodi rahastus sõltub läbirääkimistest ministriga, tingib paratamatult ülikoolidevahelist kõrilõikamist selle pärast, kes missuguseid erialasid ja mis ulatuses õpetab,“ selgitas Ossinovski.
Tema sõnul püüab eelnõu tudengitelt õppekvaliteeti välja pressida rahaliste sanktsioonide ähvardusega neile, kes õppekava täies mahus ei täida. Sotsid on seisukohal, et kavandatav reform halvendab vaesest perest pärit üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele ning suurendab seeläbi hariduslikku kihistumist.
Reformierakonna fraktsiooni esindaja, kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaasi sõnul aga on eelnõu teistkordne menetlemine olnud kosmeetilistest muudatustest kaugel ning kaasatud on kõiki võimalikke osapooli.
„Ma julgen öelda, et ma isegi olen natuke mures selle üle, et ülikooliseadus on väga täpselt sätestanud ülikoolidega sõlmitavate tulemuslepingute alused ja kas sellisena seadus ei ole liiga jäik saanud,“ ütles Klaas. „Ülikoolide autonoomia ja vabadus avada uusi õppekavasid, koolitada seda, keda tööjõuturg vajab, on märgatavalt suurem, kui seni riikliku koolitustellimuse süsteemiga etteantud võimalused.“
Peatselt riigikokku jõudev vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu teeb Klaasi hinnangul põhimõttelise muudatuse nii õppetoetuste süsteemis kui ka tulemusstipendiumide osas. „Olen seda varem öelnud ja kordan ka praegu, et kuigi vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem on koalitsioonilepingus kirjutatud 2015. aastaks, töötame pingsalt selle nimel, et nii kõrgharidusreform kui tulemuslepingud saaksid käivituda samast ajahetkest ehk siis 2013. aastast,“ ütles ta.
Akadeemilise puhkuse tingimuste osas viidi seadusesse muudatused, mille kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast.
Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu.
Ka muudetakse kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja korra. Muudatusettepaneku kohaselt antakse valitsusele volitus üksnes täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.
BNS
