Riigikogu võttis vastu magustatud joogi maksu seaduse
Magustatud joogi termini alla kuuluvad ka piima baasil valmistatud joogid ehk piimajoogid, mis sisaldavad suhkrut või magusainet. Sellisteks jookideks on näiteks magusad joogijogurtid, keefirid, samuti magusad taimepiimad, näiteks sojapiim. Magusate piimajookide ning 100protsendiliste puu- ja köögiviljamahlade kohta taotletakse Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba, misjärel on need käesoleva seaduse reguleerimisalast välja arvatud. Magusaid piimajooke ja mahlu alates loa saamisest magustatud joogi maksuga ei maksustata.
Selleks, et tootjatel oleks soovi korral aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, näeb seadus ette kõrgema suhkrusisaldusega jookide maksustamisele kaheaastase üleminekuaja. Seaduse rakendamisega seoses tasub tähele panna ka seda, et 2018. aasta 1. jaanuari seisuga ei maksustata automaatselt kõiki Eesti vaheladudes olevaid magustatud jooke. Eesti vaheladudesse toimetatud magustatud jook maksustatakse selle esmakordsel kättesaadavaks tegemisel laost väljastamisel ja maksukohustus tekib üksnes magustatud joogi puhul, mis väljastatakse Eestis kättesaadavaks tegemiseks. Maksustada ei tule Eestist välja saadetavat magustatud jooki. Kõik enne 2018. aasta 1. jaanuari müügikohta toimetatud joogid on maksuvabad. Müügikohtade ladustamisvõimalused ei ole nii suured kui vaheladude ladustamisvõimalused, seega halduskoormuse vähendamise eesmärgil neid jooke ei maksustata.
Läbirääkimistel sõna võtnud Aivar Sõerdi (RE) sõnul on seadusega seotud rida lahendamata probleeme ja ta teatas, et Reformierakonna fraktsioon ei toeta seaduse vastuvõtmist. Ka Monika Haukanõmm (EVA) teatas, et nende fraktsioonile pole seadus vastuvõetav. Heljo Pikhof (SDE) seevastu avaldas toetust seadusele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 37 saadikut.