Euroopa Komisjon on selgitanud, et üheks võimaluseks tagada, et vara müüakse (või antakse kasutada) ilma riigiabita on konkureeriva, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse läbiviimine – näiteks avalik enampakkumine. Euroopa Kohtu hiljutisest lahendist (C‑647/19 P, Ja zum Nürburgring eV) tuleneb, et tegemist ei ole pelgalt formaalse „linnukese“ täitmisega, vaid enampakkumine peab tõesti ka mittediskrimineeriv olema.
Vaidlus seisnes kuulsa Saksamaa Nürburgringi kompleksi võõrandamises. Nürburgringi senisteks omanikeks olid nö avalikus omandis olevat ettevõtjad. Maksejõuetuse tõttu müüdi nende vara enampakkumisel. Enampakkumise võitis Capricorn Nürburgring Besitzgesellschaft GmbH. Konkureerivad pakkujad ei olnud rahul ja pöördusid Euroopa Komisjoni poole väitega, et enampakkumist ei viidud läbi nõuetekohaselt ja seega ei olnud tulemuseks ka turuhind. Euroopa Komisjon leidis ametlikku uurimismenetlustki algatamata, et tegemist ei olnud riigiabiga, sest pakkumusmenetlus oli igati läbipaistev ja aus. Euroopa Kohus Komisjoniga ei nõustunud. Nimelt, üks enampakkumise tingimusi oli ka tõendi esitamine tehingu finantseerimise kohta. Euroopa Kohus leidis, et võitja esitatud tõend oli puudulik. Sestap pidanuks Euroopa Komisjonil tekkima kahtlus enamapakkumise nõuetekohasuse osas. Täpsemalt ei pruukinud pakkujad olla võrdselt koheldud. Ehk – enampakkumine ainuüksi tehingu turutingimustele vastavust siinkohal ei tõendanud ja Komisjon pidanuks algatama ametliku uurimismenetluse.
Mida õppida? Mitte ainult riigihangetes (ehk nö avalikke „oste“ tehes), vaid ka avalikku vara võõrandades ja kasutusse andes tuleb silmas pidada, et menetlus peab olema kõigiti aus ja võrdne. Vastasel juhul võib varast ilmajäänu tõstatada protseduuriliste rikkumiste kõrval ka küsimuse riigiabist. Praktikas võib olla väga keeruline tõendada, et puuduliku ja ebaausa menetluse tulemus vastab siiski turuhinnale.
