"Püüame pakkuda meedet ettevõtjatele, kellel on lennuvõimekus, kes on valmis muutuma ja arenema ning kellel on selleks plaan. See on suunatud ettevõttetele, kes panustavad eksporti, lisandväärtuse loomisesse ja investeeringutesse teadus- ja arendustegevuses," ütles MKM-i avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa BNS-ile.
Väljatöötamisel oleva meetme seletuskirja kohaselt on Eesti ettevõtluse üheks suurimaks kitsaskohaks pikaajalise strateegilise planeerimise võimekuse puudumine ja teisalt liigne halduskoormus, mis tekib erinevate toetuste taotlemisel korduvalt ärimudelit tutvustades ja taotlusi esitades, mida vaatavad läbi erinevad isikud.
Selle probleemi lahendamiseks plaanib riik määrata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) toetusi taotlevatele ettevõttetele personaalsed kliendihaldurid, kellega koostöös luuakse pikaajalised arenguplaanid. Nende arenguplaanide alusel hakkavad riiklikud kliendihaldurid pakkuma ettevõttetele nõustamist, diagnostilisi tegevusi ja aitama toetusi taotleda ja toetuste saamisele järgnevaid toetavaid tegevusi ellu viia. Täiendavalt on kliendihalduri roll nõustada ettevõtjat ka EAS-i välistest rahastamisvõimalustest, näiteks Kredexist või Arengufondist.
Arenguplaani koostamise eesmärk on vaadata ettevõtja arengut terviklikult ja leida parim viis soovitud tulemuse saavutamiseks. Ühelt poolt võiks selline lähenemine luua ettevõtjale võimaluse ühe taotluse alusel taotleda toetust siiani erinevatest meetmetest toetatavatele tegevustele, teisalt on EAS-il vajadusel võimalus teha üks rahastamisotsus, lähtub meetme seletuskirjast.
Selle tulemusena võiks ettevõtja jaoks muutuda toetuste taotlemine ja projektide elluviimine tänasega võrreldes mugavamaks ja kiiremaks. Samas peaks vähenema EAS-i administratiivse töö hulk ja sihtasutusel võiks tekkida võimalus keskenduda enam ettevõtjate sisulisele nõustamisele. Näiteks võimaldab muudatus ühtlustada EAS-i erinevate toodete menetlusprotsesse ja jälgida laiemalt klientidele suunatud toodete ning teenuste mõju.
Väljatöötamisel oleva Eesti ettevõtluse arengukava perioodil 2014-2020 alusel on kavas kogu riiklik toetuste maksmine viia samadele alustele. Antud meetme raames on sihtrühmaks valitud kasvavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on tegutsenud vähemalt kolm aastat ja kelle viimase majandusaasta ekspordikäive on suurem kui 200 000 eurot, lisandväärtus töötaja kohta ületab Eesti keskmist ja müügitulu on maksimaalselt 50 miljonit eurot. Ministeeriumi hinnangul on selliseid ettevõtteid Eestis 400-500.
Pilootprojekt on suunatud ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime arendamiseks ning selle elluviimisel võiks osalevate ettevõtete eksport, lisandväärtus ja investeeringud teadus- ja arendustegevustesse oluliselt kasvada. Meetme eelarveks on planeeritud 3,4 miljonit eurot.
