Eelnõu õiguslik ülesanne on arendada välja Eesti sotsiaalõiguse süsteem, sealhulgas baasmõistete määramise kaudu tagada sotsiaalõiguse valdkonnas ühtne ja järjepidev mõistekasutus. Lisaks on eelnõu ülesanne parandada ühtlustamise kaudu praeguse killustunud sotsiaalõiguse regulatsioonide õiguslikku kvaliteeti ning tagada keskse üldseaduse kaudu isikute õiguste ja kohustuste suurem selgus.
Eelnõuga kavandatakse võimaldada sotsiaalõiguse eripärale ja kaasaegsetele tehnoloogilistele lahendustele vastavat efektiivsemat haldusmenetlust, suurendada õigusteadlikkust sotsiaalõiguse valdkonnas ning teadvustada sotsiaalõigust teadusliku distsipliinina ja sätestada sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS2 õiguslikud alused.
Sotsiaalseadustiku eesmärk on luua õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral.
Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena. Eelnõu vahetu mõju seisneb sotsiaalõiguse põhimõtete kehtestamises, mis üldiste printsiipidena laienevad kogu sotsiaalvaldkonnale tervikuna.
Eelnõu sätestab üldised inimväärikuse, omavastutuse, solidaarsuse, avaliku võimu selgitamis- ja abistamiskohustuse, sotsiaalkaitse konfidentsiaalsuse ning avaliku võimu koostöö põhimõtted. Seeläbi määrab eelnõu teatud põhimõttelise minimaalse standardi, mis on aluseks igasugusele tegevusele sotsiaalkaitse vallas. Eelnõu mõju avaneb valdavas osas sotsiaalseadustiku eriosa seaduste kaudu ja nendega koosmõjus.
Käesoleval ajal ettevalmistatavate sotsiaalseadustiku eriosade valdkondlikus vaates mõjutab eelnõu hoolekande, töö ja perede eriosa.
Eelnõu jõustumisega ei kaasne riigi ega kohaliku omavalitsuse asutustele vahetult täiendavaid ülesandeid. Sotsiaalkaitse infosüsteem arendatakse välja aastatel 2014-2016 ja selle arendamise kulud on kokku 7,7 miljonit eurot, mille rahastamine toimub riigieelarve ja Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite arvelt.
Eelnõu jõustumise aeg kehtestatakse eraldi seadusega, sest rakendusliku tähenduse omandab seadus koos eriosaga. Eelnõu jõustumine kavandatakse koos sotsiaalhoolekande seaduse jõustumisega järgmise aasta 1. jaanuaril.
