Justiitsministeeriumis on algatatud võlaõigusseaduse täiendamise eelnõu, millega tahetakse täpsustada tarbijakrediidilepingutele ja vastutustundlikule laenamisele kehtestatavaid nõudeid, ning ühtlasi täpsustatakse laenamise seisukohalt ka reklaamiseadust.

Eelnõus kavandatu kohaselt täpsustakse võlaõigusseadust sellest kohast, mis puudutab vastutustundlikku laenamist ning ühtlasi täpsustatakse ka reklaamiseaduses tarbijakrediiti käsitlevat osa.

Praeguseks on Tarbijakaitseamet nimelt tuvastanud mõningaid probleeme seoses vastutustundliku laenamise regulatsiooni tõlgendamisega. Esiteks on tekitanud raskusi mõningate määratlemata õigusmõistete, nagu näiteks krediidivõimelisus või krediidivõimelisuse hindamine, tõlgendamine. Teiseks on selgunud, et eelkõige kiirlaenuandjad on üritanud võlaõigusseadust tõlgendada viisil, mis ei ole kooskõlas selle regulatsiooni eesmärgi ja mõttega. Sisuliselt üritatakse lükata vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine märksa suuremal määral tarbija õlule, kui see tarbijakrediidi direktiivi kohaselt olema peaks. Nimelt tuginevad krediidiandjad tarbija kohustusele esitada tõeseid andmeid oma kohustuste ja sissetulekute kohta, aga mitte endi kui krediidiandjate kohustusele hinnata krediidivõimelisust. Seetõttu ei kontrolli kiirlaene väljastavad ettevõtjad, erinevalt pangandussektorist, isiku krediidivõimelisust ega nõusta teda.

Tarbijakrediidi, sealhulgas kiirlaenude pakkumine on osa ettevõtlus- ja majandusruumist, kuid äärmiselt kerge kättesaadavuse tõttu on kiirlaenude tarbimine tekitanud hulga sotsiaal-majanduslikke probleeme, väidetakse eelnõu seletuskirjas. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmetel pöördub nende asutuse poole võlanõustamiseks iga kuu keskmiselt 70 kiirlaenu tarbinud inimest. Probleemsete kiirlaenutarbijate olemasolu viitab sellele, et tarbijad ei tee oma laenuotsuseid sageli ratsionaalselt ning krediidivõimalusi ei analüüsita piisavalt. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse hinnangul võtavad paljud tarbijad laenu hetkeemotsiooni ajel, mõtlemata laenutingimustele ja tagasimaksmise võimalustele. Paraku toetavad sellist kuvandit ka kiirlaene pakkuvate ettevõtete reklaamid.

Kiirlaene väljastavad ettevõtjad reklaamivad oma teenuseid väidetega „Sissetulekut ei pea tõendama“, „Pank ei saa teada“, „Konto väljavõtet ei pea esitama“ jne, mis viitavad otse krediidiandja soovile hoiduda kõrvale tegelike asjaolude ja tarbija maksevõime hindamisest. Reklaamid, milles kasutatakse selliseid reklaamlauseid nagu „Raha saad praegu, maksma hakkad kolme kuu pärast“, „Laenuotsus 5 minutiga“, „Tasuta laen“ jt jätavad ühtlasi ka mulje, et laenuvõtmine on riskivaba ja lihtne viis isiku finantsprobleemide lahendamiseks, mis võib omakorda soodustada kergekäeliste laenuotsuste tegemist.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:
-    sisustatakse tarbija krediidivõimelisuse mõiste. Eelnõu kohaselt on krediidivõimelisus tarbija võime krediit lepingus sätestatud tingimustel tagasi maksta;
-    eelnõuga sätestatakse, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma. Sellisteks asjaoludeks on tarbija varaline seisund, regulaarne sissetulek, andmed teiste varaliste kohustuste kohta, andmed varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Selle kaudu on võimalik täpsemalt avada, missuguseid andmeid peaks krediidiandja tarbija kohta koguma ning mida täpselt krediidivõimelisuse hindamiseks tegema;
-    täpsustatakse krediidiandja kohustusi seoses tarbijalt asjakohase teabe saamisega. Muudatuse tulemusel peaks olema selgem, missugused kohustused täpselt pooltel on, samuti, et krediidivõimelisuse hindamine ja selleks vajaliku teabe hankimine on selgelt krediidiandja kohustus. Lisandub veel ka muid väiksemaid kohustusi, mis pannakse krediidiandjate õlule, et klientide maksevõimet paremini hinnata.

Lisaks paneb eelnõu ette sätestada, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, võib sisaldada üksnes esmavajalikku teavet krediidiandja või krediidivahendaja ning osutatava teenuse kohta.