„Pensionikogujad on teise sambasse sissemakseid teinud 15 aastat ja on aeg kriitiliselt üle vaadata kohad, mille osas meie pensionisüsteem teistele riikidele alla jääb. Kuna pensionifondide keskmine valitsemistasu on Eestis mõningasele langusele vaatamata suhteliselt kõrge, langetab riik teise samba fondide tasud OECD riikide keskmisele tasemele,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Pean tähtsaks ka seda, et uus tasude regulatsioon säilitab motivatsiooni teha investeeringuid Eesti majandusse,“ lisas Tõniste.
Rahandusministeeriumi tehtud pensionifondide tasude analüüs näitas, et põhjendatud on valitsemistasude senisest kiirem langetamine. Selleks et turul oleks erineva strateegiaga fonde, sealhulgas ka Eestisse investeerivaid fonde, seatakse valitsemistasu sõltuvusse fondi investeerimisstrateegiast.
Eelnõu langetab keskmist valitsemistasu, kuid teatud tingimustel on langus aeglasem. Juhul, kui pensionifond investeerib vähelikviidsetesse ja reguleerimata turul kaubeldavatesse instrumentidesse, mis praktikas hõlmavad sageli Eesti investeeringuid, rohkem kui 30 protsenti vara mahust, tekib tal võimalus kasutada senisest aeglasemat valitsemistasu vähendamist. Kui aga sellised investeeringud jäävad alla 10 protsendi pensionifondi vara mahust, langeb valitsemistasu kiiremini, kui kehtivad reeglid seda ette näevad.
Eelmisel aastal kasvasid kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringud 385 miljoni euroni, mis moodustab 10,7 protsenti pensionifondide vara mahust. Sellele lisandusid Eesti hoiused 147 miljoni euro väärtuses.
Kohustusliku kogumispensioniga on liitunud üle 700 000 inimese, kes maksavad 2018. aastal oma varalt keskmiselt 1% valitsemistasu. Prognooside kohaselt langetab eelnõu keskmise valitsemistasu 2019. aastal 0,65 protsendile ja 2025. aastaks 0,51 protsendile. Kui mõned pensionifondid suurendavad oma Eesti investeeringuid, langeb keskmine valitsemistasu siiski mõnevõrra aeglasemalt.
Sama eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Muudetakse tööandja pensionifondide regulatsiooni. Ühtegi sellist fondi Eestis loodud ei ole.
Eestis võivad tööandjad teha sissemakseid ka III samba pensioniskeemidesse – vabatahtlikesse pensionifondidesse ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingutesse. Selliseid tööandja sissemakseid eelnõus esitatud muudatused ei puuduta.
Eelnõu jõustub kava kohaselt 2019. aasta 13. jaanuaril, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäära puudutavad normid jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
