Töötuskindlustushüvitise reformimise eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseadusega, teatas riigikogu pressiteenistus.
Eelnõu sätestab põhitöö kaotanud äriühingu juhi töötuna arvele võtmise tingimuste erisused, et võimaldada tal saada abi uue töö leidmisel ja töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Töö kaotanud ja äriühinguga seotud isikute võrdse kohtlemise eesmärgil muudetakse eelnõuga ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvele võtmise tingimusi.
Eelnõu sätestab äriühingu juhatuse liikmete ja füüsilisest isikute ettevõtjate jaoks tingimused, mis lubab neid töötuna arvele võtta. Äriühingu juhatuse liikmel, kellele pole makstud äriühingu juhi tasu, tekib õigus hüvitisele juhul, kui ta on viimase kolme aasta jooksul saanud vähemalt 12 kuud palka muu töö eest, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid. Viimasest töökohast omal algatusel või poolte kokkuleppel lahkumine või siis enda süül töö kaotamine jätavad aga inimese hüvitiseta. Sarnased reeglid hakkavad kehtima füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes enam ei tegutse.
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt avaldas lootust, et pakutud lahendus tagab inimeste võrdse kohtlemise ja lõpetab ühtlasi keeruka vaidluse. 2014. aasta kevadest alates pole äriühingute juhatuse liikmed saanud end töötuna arvele võtta. Toona põhjendati vastavat seaduseparandust kuritarvitustega. Näiteks moodustasid ligi neli aastat tagasi 10,9 protsenti töötuskindlustuse saajatest äriühingute juhid. Nende seas oli arvukalt inimesi, kes ei lasknud endale ettevõtte juhtimise eest palka maksta, et vältida sotsiaalmaksu ja ka töötuskindlustusmaksete tasumist, kuid said tasu muul viisil.
Esimese lugemise läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna ja esitasid oma seisukohad Krista Aru Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidust.