Möödunud aastal korraldati Eestis kokku 10 343 riigihanget kogumaksumusega 2,1 miljardit eurot.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on hanke korraldamine väga mitmekülgne protsess. „Tulemuslikuks hankeks on vaja ajaga kaasas käivaid reegleid ehk seadust, valdkonnateadmisi ja e-keskkonda. Selleks uuendame registrit, tänapäevastame õigusakte, teeme koostööd valdkondlike erialaliitudega ning jätkame pidevalt nõustamise ja koolitamisega, et toetada hangete professionaalset läbiviimist, keskset hankimist kompetentsikeskuste poolt ja kasvavat konkurentsi,“ lisas Uukkivi.

Eelmisel aastal oli peatähelepanu suunatud õigusloomele seoses uue riigihangete seaduse väljatöötamise ning menetlusega riigikogus. Vastandlike seisukohtade vahel kompromissi ning optimaalse lahenduse leidmine lõppes selle aasta 1. septembril uue riigihangete seaduse jõustumisega.

Lisaks töötati rahandusministeeriumi eestvedamisel välja ja võeti sel aastal kasutusele riigihangete registri esimesed uuendused, et viia register kooskõlla uue riigihangete seaduse nõuetega ning pakkuda kaasaegset e-teenust. Näiteks võeti 1. septembril kasutusele uuel tehnilisel platvormil suuremat  läbipaistvust pakkuv teadete moodul koos tänapäevase veebiteenusega, et edastada Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks üle rahvusvahelise piirmäära hangetega seotud teateid. E-riigihangete osakaal on juba 90 protsenti kõigist hangetest, kuid registri uuendamine jätkub, et luua tingimused täielikuks üleminekuks elektroonilistele riigihangetele järgmise aasta oktoobriks vastavalt Euroopa Liidu direktiividest tulenevatele nõutele.

2016. aastal sõlmiti valdav enamus riigihankelepinguid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega. Sellegipoolest on Eestis tegutsevatest väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest riigihankelepingutega seotud vaid väga väike osa.

„Riigihangete poliitika fookuses oli ja on jätkuvalt toetada väikese ning keskmise suurusega ettevõtete riigihangetel osalemist,“ ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane. „Kuna väikese ja keskmise suurusega ettevõtete riigihanketurule juurdepääsu tagamine on üle kogu Euroopa riigihankepoliitika üks prioriteet, siis hakkasid ka Eestis uue riigihangete seaduse jõustumisel kehtima erinevad seda toetavad meetmed. Näiteks jõustus piirang, et hankija ei tohi üldjuhul nõuda ettevõtjalt hankelepingu eeldatavast maksumusest rohkem kui kahekordset käivet ning suuremate hangete puhul peab kaaluma võimalust jaotada hange väiksemateks osadeks.“

„Hanke korraldajatel soovitame ka julgemalt kasutada  hindamiskriteeriumites innovatsiooni, keskkonnahoidu ja sotsiaalseid väärtusi edendavaid tingimusi, aga ka muid kvaliteediga seonduvaid kriteeriume,“ ütles Mesilane. „Seni on Eestis läbi aastate olnud populaarseim pakkumuste hindamise kriteerium madalaim hind, selle praktika muutmiseks tegeleme jätkuvalt koolitamise ja nõustamisega ja teeme koostööd erialaliitudega, et tõsta üldist teadlikkust nii hanke korraldamisel kui sellel osalemisel.“