Ettevõtjatele ja eraisikutele see eelnõu olulisi muudatusi kaasa ei too, sest Euroopa Liidu uued reeglid jõustusid juba mullu mais, teatas rahandusministeerium.
Seaduseelnõu põhieesmärk on viia tolliseadus kooskõlla EL-i tolliseadustikuga ja reguleerida üksnes liikmesriigi pädevuses olevaid teemasid. „Need on näiteks tegevusloa nõuded tolliagentuuridele, andmekogude tegevuse reguleerimine, maksu- ja tolliameti ülesanded ning tollijärelevalve meetmed ja tollialaste rikkumistega seonduv,“ ütles rahandusminister Sven Sester.
Uue seaduseelnõu koostamise tingis tehniliste muudatuste suur maht. Terminoloogia viidi kooskõlla EL-i tolliseadustikuga ning täpsustati viited EL-i õigusaktidele, jäeti välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendati esinduse regulatsiooni ning muudeti tolliteenuse kulu arvutamise korda. Samuti täpsustati riigi omandisse üle toodud kauba sätteid ning vähendati väärteokoosseise, teatas ministeerium.
Edaspidi ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Selle eesmärk on ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine.
Ühetaoliste nõuete kehtestamine EL-is on aluseks ka tollivormistuse viimiseks sarnasesse elektroonilisse keskkonda kõikides liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016–2020 rakendatakse üleminekusätteid. Pikem eesmärk on muuta kogu asjaajamine tollivaldkonnas paberivabaks.
Seadus peaks jõustuma 1. mail 2017.
