Eesti valitsus toetas oma neljapäevasel istungil Euroopa Komisjoni määruse eelnõu, millega on kavas uuendada maksejõuetusmenetluste regulatsiooni puhkudeks, kui võlgnikul on vara või võlausaldajaid rohkem kui ühes liikmesriigis.Eesti valitsus nõustus määruse eesmärkidega ning toetab üldjoontes kavandatud eeskirjade kaasajastamise ja menetluse tõhustamise meetmeid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõuga on kindlaks määratud, milline kohus on pädev algatama maksejõuetusmenetlust. Põhimenetlus algatatakse liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese, ning selle mõju võetakse arvesse kogu EL-i territooriumil. Riigis, kus võlgnikul on tegevuskoht, võib algatada teisese menetluse, ent selle menetluse mõju piirdub kõnealuses riigis asuva varaga.
Eesti toetab Euroopa Komisjoni algatust, ütles justiitsminister Hanno Pevkur BNS-ile neljapäeval. Dublinis peetud EL-i nõukogu sissejuhataval istungil oli ministri sõnul valdav enamik liikmesriike määrusega kaasa tulemas. Määruse mõte oleks see, et oleks võimalik võlgnikku või pankrotiga seotud isikut teistes Euroopa Liidu riikides üles leida ja sellega võlausaldajate huvisid paremini kaitsta, selgitas Pevkur.
Eesti huvi on see, et õigusakt kehtestataks määrusena ehk otsekohalduvana, mitte direktiivina, mida iga riik peaks kohaliku seadusega oma õigusse üle võtma, kuid osa EL-i riike soovib regulatsiooni kehtestamist direktiivina, selgitas Pevkur.
"See on vaidlus, mis meil [EL-i] nõukogus ees seisab," ütles Pevkur.
Euroopa Komisjoni esitatud eelnõuga on kavas muuta 2000. aastal kehtestatud varasemat määrust. Määrus sisaldab ka eeskirju kohaldatava õiguse, maksejõuetusmenetlustega seotud otsuste tunnustamise ja täitmise ning põhi- ja teiseste maksejõuetusmenetluste koordineerimise kohta.
Muudatuste taustaks on kümneaastase praktika analüüsi järelmid, mille kohaselt tuleks määrust täiendada piiriüleste maksejõuetusmenetluste parema haldamise eesmärgil. Määruse kohaldamisel on praktikas ilmnenud hulk probleeme. Lisaks ei kajasta see esitaja hinnangul piisavalt EL-i prioriteete ja riiklikke maksejõuetusõiguse tavasid, eelkõige riikide püüdlusi päästa raskustes olevaid ettevõtjaid.
