Eelnõuga muudetakse pankrotiseadust (PankrS), krediidiasutuste seadust (KAS) ja töötuskindlustuse seadust (TKindlS), et tagada pankrotihaldurile tasu määramisel õigusselgus varatute pankrotimenetluste korral ning kõrvaldada maksejõuetu äriühingu töötajatele seatud ebaproportsionaalsed piirangud kindlustushüvitise saamiseks tööandja maksejõuetuse korral.

Eelnõuga kavandatavatest muudatustest peamised on järgmised:

• Pankrotihalduri tasustamisele varatutes pankrotimenetlustes nähakse ette eriregulatsioon eesmärgiga tagada õigusselgus. Eriregulatsiooni järgi makstakse pankrotihaldurile tasu tunnipõhise metoodika alusel.
• Olukorras, kus kohus lõpetab menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja ajutisel pankrotihalduril ei õnnestu oma tasu- ja kulutuste hüvitise nõuet rahuldada osaühingust võlgniku vara arvelt, antakse ajutisele pankrotihaldurile õigus esitada oma tasu- ja kulutuste hüvitamise nõue sissemakseta asutatud osaühingu osaniku vastu, kes ei ole oma sissemakset ühingule tasunud.
• Ajutise halduri tasustamine tuuakse sõnaselgelt menetluses ajaliselt ettepoole ja muudatustega nähakse ette, et pankrotihalduril on võimalus küllaldase pankrotivara olemasolul maksta ajutisele haldurile tasu välja pankroti väljakuulutamise faasis, kui ajutine haldur on oma ülesannete täitmise lõpetanud, mitte lõpparuande kinnitamisel. Sellega seoses lisatakse täpsustus ka väljamaksete järjekorra juurde.
• Halduri tehtud kulutuste aruandlusperioodi pikendatakse kolmelt kuult kuue kuuni ning sellega ühtlustatakse kulude kontrollimisel aruandlusperiood erinevates sätetes. Arvestades, et olemasolevas kohtupraktikas on suundumus, et halduri mis tahes tasu ja kulutuste põhjendatust saab kontrollida ka lõpparuande kinnitamisel, ei ole kontroll iga kolme kuu järel praktikas sisuline ning seetõttu ei täida nii lühike ajaperiood oma eesmärki.
• Kõrvaldatakse töötajatele seatud ebaproportsionaalsed piirangud hüvitise taotlemisel tööandja maksejõuetuse korral. Töötajad saavad õiguse maksejõuetushüvitist nõuda ka siis, kui nad ei tasu võlausaldaja vastu esitatud pankrotiavalduse menetlemisel deposiidina ettenähtud summat menetluse jätkamiseks või kui nad ei tasu likvideerija kulude katteks ettemaksu tööandjale likvideerija määramise menetluses. Olukorras, kus töötaja ei tasu võlausaldaja vastu esitatud pankrotiavalduse menetlemisel deposiiti ning kohus jätab seetõttu ajutise halduri nimetamata või jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata, nähakse ette andmed, mida kohus peab kohtumääruses kajastama, et kindlustada töötajatele võimalus tõendada maksejõuetushüvitise saamise eeldusi.

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse tähenduses on tööandja maksejõuetu, kui:

1. kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud;
2. kohus on lõpetanud tööandja pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses;
3. kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 4¹ nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 4¹ nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse;
4. kohus on nõudnud töötajalt likvideerija kulude ja tasu katteks ettemaksu tasumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 605 lõike 2 tähenduses ning likvideerija on jäetud määramata või
5. kohus või muu pädev organ on teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnistanud tööandja maksejõuetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 1–18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 05.06.2015, lk 19–72) tähenduses.“;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 või 4 alusel, esitab hüvitise taotlemiseks vormikohase avalduse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras hüvitist taotlev töötaja.“;

3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktidega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „2¹) tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri pankrotiseaduse § 15 lõikes 4¹ või § 27 lõikes 4¹ nimetatud kohtumäärusest;

2²) tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 19 punkti 4 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri likvideerija määramata jätmise kohtumäärusest;“;

4) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna „halduri“ sõnadega „tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise“;

5) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõna „haldurile“ sõnadega „avalduse esitajale“;

6) paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui avalduse maksejõuetuse hüvitise saamiseks esitas töötaja, võib töötukassa hüvitise saajale õigusliku aluseta määratud hüvitise tagasi nõuda hüvitise saajalt.“.

Allikas: Eelnõude infosüsteem