Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on suurendada vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel.
Keda mõjutavad?
Muudatused mõjutavad kõiki tööandjaid, kelle töötajad kasutavad rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust, isapuhkust ja lapsendaja puhkust.
Mis on olulisemad muudatused?
Eelnõuga võimaldatakse ühe lapse kohta saada vanemahüvitist maksimaalselt 605 kalendripäeva:
- kuni 100 päeva ema vanemahüvitist,
- 30 päeva isa vanemahüvitist,
- vähemalt 475 päeva jagatavat vanemahüvitist.
Võrreldes praeguse olukorraga vanemahüvitise maksmise periood pikeneb, sest see hõlmab endas ka perioodi, mida praegu tasustatakse sünnitushüvitisega, samuti hõlmab see isa vanemahüvitise maksmise perioodi.
- Eelnõuga antakse lapsevanemale võimalus saada vanemahüvitist päevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Selle tulemusena võivad mõlemad vanemad näiteks töötada osalise tööajaga ja vaheldumisi lapsega kodus olla. Tööandjal ei ole aga kohustust pakkuda osalise tööajaga tööd töötajale juhul, kui isik ei töötanud ka enne vanemapuhkusele minekut osalise tööajaga.
- Eelnõuga muudetakse rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks, mida hakatakse tasustama ema vanemahüvitisega.
- Emapuhkuse ja ema vanemahüvitise maksmise periood väheneb 140 päevalt 60–100 päeva pikkuseks vastavalt sellele, millal tulevane ema otsustab oma õigust emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele kasutama hakata. Ülejäänud 40 päeva rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viiakse üle vanemahüvitise süsteemi.
- Emal on ka edaspidi võimalik jääda emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist kuni 70 päeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva ning 30 päeva pärast lapse sündi.
- Kui täna ei tohi ema töötada ega teenida töist tulu sünnitushüvitise saamisega samal ajal, siis eelnõuga leevendatakse seda piirangut. Emal ei lubata töötada 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi ning 30 päeva pärast lapse sündi.
- Töötajale pannakse kohustus emapuhkusele jäämisest tööandjale 30 kalendripäeva ette teatada. Samas võivad pooled kokku leppida teisiti ehk leppida kokku pikemas või lühemas etteteatamise ajas.
- Tööandjal on edaspidi kohustus teha emapuhkuse ja isapuhkuse kohta märge töötamise registrisse (töötamise peatumine).
- Lapsehoolduspuhkuse mõiste asendatakse töölepingu seaduses vanemapuhkusega.
- Eelnõuga luuakse lapsevanematele võimalus olla kahe kuu ulatuses koos vanemapuhkusel ja saada selle perioodi eest samal ajal vanemahüvitist. Sellisel juhul lüheneb aga vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal.
- Vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt 45 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praegu on etteteatamise tähtaeg 14 kalendripäeva.
- Eelnõuga muudetakse tasustatud lapsepuhkuse tingimusi.
- Mõlemale töises suhtes olevale lapsevanemale antakse võimalus kasutada 10 tööpäeva (mõlema vanema peale kokku 20 tööpäeva) tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. 10 tööpäeva on kogu perioodi peale kokku, mitte ühe aasta kohta.
- Kui vanemal on rohkem kui üks laps, on tal õigus iga lapse eest 10 päevale lapsepuhkusele.
- Eelnõuga kaotatakse lapsepuhkuste puhul ära tööandja roll hüvitise vahendajana. Edaspidi teeb töötajale väljamakseid sotsiaalkindlustusamet ning tööandjal kaob vajadus ise töötajale puhkusehüvitist välja maksta ning seejärel selle kompenseerimiseks sotsiaalkindlustusameti poole pöörduda.
- Tööandja saab tulevikus registreerida töötaja lapsepuhkusele eesti.ee teabeportaali kaudu ning selle portaali kaudu saab tööandja ka teada, kas töötaja on veel õigustatud saama tasustatud lapsepuhkust.
Millal muudatused jõustuvad?
Eelnõu plaanitakse jõustada 2022. aasta 1. aprillil.
