Euroopa Komisjon tõstis euroala majanduse kasvuprognoosi 2018. aastaks 2,3 protsendini, sügisel prognoositud 2,1 protsendilt; 2019. aasta kasvuprognoos tõsteti 1,9 protsendilt 2 protsendini.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 3,5 protsenti. Euroalal aeglustus inflatsioon toidu ja energia hinnatõusu pidurdumise mõjul 1,3 protsendini.
Sarnaselt möödunud aastaga põhjustasid jaanuari kiiret inflatsiooni valdavalt välistegurid ja lisandunud maksumeetmed. Nafta hind on tõusnud nõudluse ning pakkumispiirangute tõttu rohkem kui kolme aasta kõrgeimale tasemele, kergitades meil kütuse jaehinda. Jaanuaris lisandus ka kõrgem aktsiisimäär bensiinile. Sellele vaatamata on meil bensiini hind jaanuari lõpu seisuga Euroopa Liidu keskmisest veidi madalam.

2017. aastal aset leidnud maailmamajanduse kiire ja laiapõhjaline tugevnemine on ületanud ootuseid. Kõrge tööhõive ja kasvav jõukus sütitab inimestes optimismi, mis väljendub majapidamiste julgemas tarbimises. Parem nõudlus on tõstnud ettevõtete tootmisvõimsused kõrgele tasemele, mis sunnib neid astuma samme oma tegevuse laiendamiseks ehk tegema investeeringuid. Naftat tootvate riikide jaoks on suureks toeks olnud nafta hinna stabiliseerumine varasemast kõrgemal tasemel. Kuigi majandustsükli jõudmine küpsemasse faasi võib panna pessimiste ehk juba ootama järgmist majanduslangust, jätkub täna maailmamajanduses veel küllalt alakasutatud ressursse, mille arvel saab kindel kasv prognoosiperioodi vältel jätkuda. Eeltoodud soodsate tuulte najal küündib SEB prognoosi kohaselt maailmamajanduse kasv nii tänavu kui ka järgmisel aastal 4% lähedale.

Euroala töötus püsis detsembris võrreldes novembriga stabsiilsena 8,7 protsendi juures, samas kui aastaga langes see 1 protsendipunkti võrra.

Euroala majandususaldusindeks (ESI) langes jaanuaris 0,6 punkti võrra 114,7 punktile, pärast detsembris saavutatud 17 aasta kõrgeimat taset.