Nii euroala kui Euroopa Liidu riikide majandus kasvas 2017. aastal hinnanguliselt 2,4 protsenti, mis oli viimase aastakümne kiireim kasv. Jättes välja Ühendkuningriigi, kasvas Euroopa Liidu majandus mullu hinnanguliselt 2,6 protsenti. 2018. ja 2019. aastal kasvab see Ühendkuningriigita prognoosi kohaselt vastavalt 2,5 ja 2,1 protsenti.

Ühendkuningriigi kasvuprognoos 2017. aastaks tõsteti 1,5 protsendilt 1,8 protsendini. 2018. aasta prognoosi tõsteti 0,1 protsendipunkti võrra 1,4 protsendini ja 2019. aasta prognoosiks jäeti 1,1 protsenti.

Saksamaa majandus kasvas Komisjoni hinnangul mullu 2,2 protsenti ja tänavust prognoosi tõsteti 0,2 protsendipunkti 2,3 protsendini, samas kui järgmise aasta prognoosi tõsteti 2 protsendilt 2,1 protsendini.

Euroala suurematest majandustest tõsteti veel oluliselt Prantsusmaa kasvuprognoosi: 2018. aastaks 0,3 protsendipunkti 2 protsendini ja 2019. aastaks 0,2 protsendipunkti 1,8 protsendini. Mullu kasvas riigi majandus komisjoni hinnangul 1,8 protsendi, varem prognoositud 1,6 protsendi asemel.

Läti mulluseks majanduskasvuks hinnatakse 4,5 protsenti varasema 4,2 protsendi asemel. 2018. ja 2019. aasta prognoos jäeti muutmata vastavalt 3,5 ja 3,2 protsendi juurde. Leedu puhul jäeti muutmata nii mullune, tänavune ja tuleva aasta kasvuprognoos, vastavalt 3,8, 2,9 ja 2,6 protsenti.

Komisjoni teatel põhineb prognoosi tõstmine üleilmse majandustegevuse ja kaubanduse prognoositust suuremal elavnemisel ja tugevamal tsüklilisel mõjul Euroopas, kus tööturud jätkuvalt elavnevad ja majandususaldus on eriti tugev.

Komisjon lisas, et 2019. aasta prognoosid tuginevad eeldusel, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib praegune olukord.

"Riskid majanduskasvu prognoosile on üldiselt tasakaalus. Kõrgel tasemel majandususaldus osutab võimalusele, et lühemas perspektiivis võib majanduskasv prognoose ületada. Keskpikas perspektiivis võib kogu maailmas kõrgeid varade hindu mõjutada riskide ja alusnäitajate ümberhindamine," teatas komisjon.

Püsivate langusriskidena toodi välja Brexiti läbirääkimiste tulemuste ebakindluse, geopoliitilised pinged ning kapseldumist ja protektsionismi soodustava poliitika levimise.

Baasinflatsioon, milles ei võeta arvesse energia ja töötlemata toidu hindu, jääb komisjoni hinnangul tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuna tööturg ei taastu piisavalt kiiresti ja palgasurve püsib stabiilsena. Koguinflatsioon peegeldab jätkuvalt energiahindade märkimisväärset mõju, mistõttu prognoositakse selle mõõdukat kiirenemist.

Euroala inflatsioon küündis 2017. aastal 1,5 protsendini. Prognoositakse, et 2018. aastal jääb see 1,5 protsendi tasemele ja suureneb 2019. aastal 1,6 protsendini.