Millest valitsus aasta tagasi pankade tulumaksust rääkides vaikis*
- Pankade täiendav maksustamine pole iseenesest vale, kuid küsimus on maksu kogumise eesmärgis ja põhimõtetes
- Uus maksukord vähendab pankade motivatsiooni kapitaliseeritust suurendada, see aga ohustab Eesti finantsstabiilsust
- Uus maksusüsteem mõjutab eelkõige kasvavaid või väikse kapitaliga panku
- Konkurents finantsvahenduses moondub ja pangad on motiveeritud laenu andma tütarliisinguettevõtete kaudu
- Eesti pangad tasusid 2016. aastal sisuliselt pangamaksu 16 miljonit eurot
Pankade tulumaksustamise erikord võib ohustada finantsstabiilsust
- Finantsstabiilsuse riskid on kokkuvõttes väikesed. Riske maandavad majanduskasvuga kaasnev tulude kasv, suured finantspuhvrid ja pankade tugev kapitaliseeritus
- Kõige tõsisemalt ohustavad Eesti finantsstabiilsust Põhjamaade kinnisvaraturu riskid, mille realiseerumisel võib kannatada pankade võime laene anda ja väheneda nõudlus Eesti ekspordi järele
- Ettevaates jääb palgakasvu surve ohustama ettevõtete kasumlikkust ning madal kasumlikkus võib mõjutada ettevõtete laenumaksevõimet ja seega pankade laenuportfelli kvaliteeti
- Keskpank jätab hetkel kommertspankade vastutsüklilise kapitalipuhvri 0% tasemele
- Keskpank nimetab LHV Panga süsteemselt oluliseks pangaks, panga kapitalinõue kasvab 0,5%
- Pankade tulumaksustamise erikord soosib kapitali vähendamist ning nõrgestab kasvavate väikese kapitaliga pankade võimet kapitali kasvatada
EL ja USA leppisid kokku kindlustuslahenduste usaldatavusnõuetes
Eesti on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel paremate seas
Kinnisvaraga seotud riskide tõttu said eelmisel aastal hoiatuse kaheksa Euroopa Liidu riiki
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hindas 2016. aastal kinnisvaraga seotud riske Euroopa Liidus; hoiatuse said kaheksa riiki, sh Soome ja Rootsi. Eesti hoiatust ei saanud, kuna Eesti Panga võetud meetmetest piisab riskide maandamiseks.