Täna Arenguseire Keskuse avaldatud raporti kohaselt võib Eesti tervishoius järgmise viie aasta jooksul tekkida rahastuskriis. 

Haigekassa rahastab alates sellest aastast õe teenust hooldekodus, kuid paljud hooldekodud ei ole veel kasutanud võimalust teenusega liitumiseks. Haigekassa hinnangul on õe pakutav abi iga hooldekodu kvaliteedimärk, mis annab hooldekodu elanikule kindluse tervisemure puhul.

Viimasel ajal on haigekassa poole pöördunud märkimisväärselt palju vanemaealisi inimesi, kelle Euroopa Liidu ravikindlustuskaart (ERK kaart) on aegunud ja kes soovivad seda uuendada. Haigekassa tuletab meelde, et ERK kaarti ei pea niisama tellima, seda on vaja vaid reisile minnes.

EVEA  peab mõistlikuks  haigushüvitiste maksmist teisest päevast, kuid seda Haigekassa poolt. Samuti soovitab ühing kiiresti lõpetada „ajutine olukord” ning võtta ettevõtjate õlgadelt kohustus maksta  haiguspäevade hüvitist 4.-8. päevani.

Kevadine Covid-19 kriis lõi tugevalt majandust ning eriti turismisektorit, eelkõige toitlustus- ja majutusvaldkonda. Esimesed piirangud langesid just nende ettevõtjate õlgadele ning loomulikult oli kõige keerulisem väikeettevõtjatel. Seetõttu pidanuks riigipoolsed abimeetmed suunama väikeettevõtjatele eriti just kõige enam kannatanud sektoritele. Kahjuks viimased aga enamikule riigi tugimeetmetele ei kvalifitseerunud.

Nüüd on puhkemas nn teine laine ning juba on pihta saanud Tartumaa ja Virumaa meelelahutus- ja toitlustusettevõtjad. Aga see on alles algus.

EVEA kutsub otsustajaid ja eelkõige valitsust üles õppima kevadisest puhangust ning edaspidi tegema piirangute, koormiste, keeldude, käskude seadmise otsuseid väga põhjaliku kaalumisega – kaalukausil on inimeste tervis, aga ka ettevõtlusvabadus ning inimeste töökohad. Juba pea kuus kuud kestnud kriisiolukorras võivad kergekäelised ja ebamõistlikud piirangud ning lisakohustused osutuda paljudele ettevõtjatele üle jõu käivaks.

“EVEA tuletab meelde, et 2008. aasta kriisis tehtud ja 01.07.2009 jõustunud seadusemuudatus, millega tekkis töötaja „omavastutus” 2.-3. haiguspäeva eest ja  pandi tööandjatele 4.-8. haiguspäeva hüvitamise kohustus,  pidi olema ajutise iseloomuga. On ilmselgelt ebaõiglane, et see lisakoorem ettevõtjale on ikka alles,” märkis  EVEA asepresident ja jurist-töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa. “Veelgi enam on ohtlik, kui nüüd kaalutakse võimalust panna ettevõtjatele lisakoormus maksta haigushüvitist juba teisest päevast. See paneb ettevõtjad raske valiku ette –  kas lubada haigusnähtudega töötaja tööle, et mitte tasuda üle jõu käivat haigushüvitist ning eemaloleva töötaja asendamise tasu,” lisas ta.

Juba kevadel räägiti,  et viiruse leviku pidurdamiseks peaksid töötajad jääma koju kohe haigusnähtude ilmnemisel ning esimesest päevast alates makstav hüvitis annaks tema rahakotile pingevabama otsustuse. Ära on aga unustatud, et see paneb hoopis talumatu lisapinge niigi raskustes oleva ettevõtja rahakotile ja seetõttu võib mõjuta soovitule hoopis vastupidiselt,

toonitas EVEA volikogu liige Märt Meesak.

EVEA kutsub ettevõtete toetamiseks ning viiruse leviku tõhusaks tõkestamiseks mittetöötavate meetmete asemel üles taastama enne 01.07.2009 kehtinud kord, kus Haigekassa võtab haiguspäevade hüvitamise 2. haiguspäevast taas enda kanda. Selline muudatus toetab tõhusalt kriisis kannatada saanud ettevõtlust ning aitab tõhusalt kaasa viiruse leviku pidurdamisele. EVEA juhib ka tähelepanu, et täna maksab tööandja töötasudelt väga olulise osa sotsiaalmaksuna riigile ning tööandjatel  ja töötajatel on ühine õigustatud ootus, et makstud maksu kasutatakse sihipäraselt – haigushüvitiste maksmiseks olukorras, kus töötaja tervislikel põhjustel aga ka ühiskonna huvides peab töölt eemal viibima.

Vastu võetud 26.09.2002 nr 114