Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas ütles, et suures plaanis võib hooldekodud, kel veel haigekassa lepingut pole, jagada neljaks. Esiteks need, kel oli õde juba tööl enne, kui haigekassa teenust rahastama asus. Teiseks need, kus soov küll haigekassa lepinguga liituda, kuid kel on õe leidmisega raskusi, sest õdesid on vähe. Kolmandaks on hooldekodusid, mis hetkel teevad renoveerimistöid ja samuti on hooldekodusid, kus juba valmistatakse lepinguga liitumist ette.
„Oleme neile kõigile vastavalt nende murele abiks. Näites kui õde pole, viime piirkonna õendusteenuse osutajad hooldekodudega kokku. Kus õendusteenus olemas, jagame infot, kuidas meie lepinguga liituda. Usume, et õe pakutav tervishoiuteenus aitab vähendada näiteks elanike krooniliste haiguste süvenemist ja seeläbi edasist, sageli erakorralist, arstiabivajadust,“ ütles Tähnas.
Tähnase sõnutsi on paljudel hooldekodu elanikel mitmeid ja sageli kroonilisi haiguseid, mis peavad olema tervishoiutöötaja valvsa pilgu all.
Õendusteenus hooldekodus annab nii selle elanikule, perekonnale, inimese raviarstile kui ka perearstile teadmise, et tervislikku seisu hinnatakse õigesti, inimene saab vajaliku ravi ning haiguse süvenedes võetakse kiiresti ka arstiga ühendust,
lisas Tähnas.
Hooldekodus töötava õe puhul tasub haigekassa inimese eest pearaha ning selle summa sees on kokkulepitud tegevused: õde teeb koostööd lähtuvalt üldhooldekodus elava inimese vajadustest ning terviseseisundist perearstiga või eriarstiga, hindab perioodiliselt hooldekodude elanike tervisesisundit, dekompenseeritud haigusseisundite ja dementsusest tingitud väljendunud seisundite osas jälgib õde elutähtsaid näitajaid. Samuti teeb ta asendravi ja lamatiste ennetust, haavaravi koos sidumistega, jälgib raviskeeme ja manustab ravimeid ning teeb palju muudki.
Käru Südamekodu juhataja Heili Burmeistri sõnul on nende hooldekodus õde tööl juba pikalt, kuid sellele vaatamata otsustati ka haigekassa lepinguga liituda. „Varem tuli õe teenus tasuda elanikel või lähedastel, kuid nüüd rahastab õe palkamist haigekassa. Värbasime vabanenud vahendite arvelt juurde tegevusjuhi ja huvijuhi, et meie elanikud saaksid rohkem koos abilisega värskes õhus liikuda ja pakume neile rohkem tegevusi, mida varem töökäte puuduse tõttu pakkuda ei saanud,“ rääkis hooldekodu juhataja.
Burmeister kinnitas, et õe olemasolu aitab vähendada olukordi, kus inimesele tuleb järsu terviseseisundi halvenemisel kiirabi kutsuda, samuti on just õde see, kes suhtleb inimese perearstiga. „Oleme õendusteenusest ka teiste hooldekodudega rääkinud ja mõned pole seetõttu veel liitunud, et kardavad lisatööd ja paberimajandust. Meie saame oma kogemusest öelda, et haigekassa lepinguga liitumine pole keeruline ning ka olulist lisatööd pole me märganud,“ julgustas Burmeister.
Eestis on 195 üldhooldekodu, kus elab 9739 inimest. Septembri lõpus oli haigekassa lepinguga liitunud 104 ettevõtet, millel on hooldekodud 116 asukohas. Seeläbi saab haigekassa toetusel õendusteenust hooldekodus juba praegu üle 6500 inimese.
Haigekassa sõlmib õendusteenuse lepingud hooldekodudega esialgu üheks aastaks, hiljem kolmeks aastaks ning ühe inimese kohta tasub haigekassa aastas 635 eurot. Hooldekodud, mis soovivad haigekassa lepinguga liituda, saavad lisainfot haigekassa kodulehelt.
