Eestis on 164 tegevusloaga ööpäevaringset üldhooldusteenuse osutajat 229 tegevuskohas. Neist 186 on sõlminud tervisekassaga lepingu, et pakkuda oma elanikele kohapeal õendusabi. Käesoleva aasta alguse seisuga saab tervisekassa toel õendusteenust üldhooldekodus üle 10 500 inimese. Tervisekassa õendusabi teenusejuhi Aivar Koppase sõnul tulekski hooldekodu valides eelistada sellist, mis aitab õendusabi osutades tervisel silma peal hoida.
"Õe olemasolu annab nii hooldekodule, hoolealusele kui ka tema perekonnale kindlustustunde, et inimese tervislikku seisu jälgitakse, ta saab vajaliku ravi, tarbib õigesti oma ravimeid ning haiguse süvenedes tehakse koostööd nii perearsti kui raviarstiga," ütles Koppas Med24-le.
Üks põhjus, miks kõik üldhooldekodud õendusteenust veel ei paku, on õdede puudus teatud piirkondades. Teisalt puudub hooldekodudel sõnaselge kohustus õendusteenust pakkuda, kuna ööpäevaringset üldhooldusteenust pole siiamaani käsitletud kui tervishoiuteenust. Et asutused saaksid õendusteenust pakkuda, peavad nad kas ise tervishoiuteenuse osutajaks hakkama või tuleks neil kasutada selleks välist partnerit ehk õendusteenuse pakkujat, kellega tervisekassa sõlmib lepingu.
"Õde aitab märgata haiguste ägenemisi, et saaks õigeaegselt sekkuda, konsulteerida pere- või eriarstiga ja vajadusel kutsuda kiirabi. Selline jälgimine ja sekkumine säästab perearstide ja kiirabi ressursse. Samuti vähendab õe hoolikas ja oskuslik tegutsemine hoolealuste sattumist haiglaravile- sellest võidavad kõik," selgitas mitmes Lõuna-Eesti hooldekodus õendusteenust pakkuv Riia Palm, kelle sõnul on õde oluliseks lüliks patsiendi ja arsti vahel.
Palmi hinnangul on hooldekodude elanike tervisemured valdavalt seotud kroonilistest haigustest tingitud muutustega nagu valu, tasakaaluhäired, mäluhäired, kuulmis- ja nägemishäired ja meeleolu langus. Õde hindab regulaarselt hoolealuste terviseseisundit, näiteks mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku ja aitab järgida arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani.
"Hooldekodus elavad inimesed on valdavalt eakad, kes on koormatud anamneesiga ning kelle raviskeemi kuulub suur hulk ravimeid. Õe peamiseks ülesandeks ongi krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine. See tähendab, et patsient saaks vajalikud ravimid võetud ja jälgitakse ka ravimite võimalike koos- ja kõrvaltoimeid," märkis Palm.
Paljudel hoolealustel on raskusi liikumisega, mille tõttu tekivad neil nahaprobleemid kuni lamatisteni välja. Siin on õe sõnul olulisel kohal asendravi ning selle tähtsuse selgitamine ka hooldajatele.
"Kaebuste osas saab õde konsulteerida patsiendi raviarstiga, tema loaga korrigeerida ravi, tõhustada valuravi, suunata vajalikele uuringutele ja võtta määratud analüüse. Vajadusel saab õde määrata ka abivahendeid – rulaatoried, ratastooleid, lamatismadratseid, toestuspatju," loetles Palm õe rolle.
Õde jälgib ka hooldekodu elanike vaimset tervist, meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid. Näiteks soovib inimene lihtsalt rääkida ja õele oma mure ära kurta. Lisaks hooldekodu elanike toetamisele on õde suureks toeks ka hooldajatele, keda on tarvis nõustada patsiendi seisundi jälgimisel.
"Hooldajate juhendamine on sama suure tähtsusega kui patsiendi juhendamine. Hooldajaid on kindlasti vaja juhendada märkamaks kliendi tervisemuutusi. Nemad on tööl 24/7 ja annavad kõik muutused õele edasi. Pidev info liikumine kliendi seisundi muutuste kohta õe ja hooldaja vahel tagab kliendile parimad võimalikud sekkumised," kinnitas Palm.
Tervisekassa õendusabi teenusejuht on veendunud, et lähitulevikus muutub õendusabi paremini kättesaadavaks rohkematele hooldekodu elanikele, kuna tervisekassa töötab selle nimel, et alates 2025.aastast oleks üldhooldekodudes ja erihooldekandeasutustes, kus osutatakse ööpäevaringset teenust, õendusteenus kohustuslik.
