Seejuures ulatub keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul haigekassa aastane puudujääk praeguse rahastuse ja teenuste korral 2035. aastaks 900 miljoni euroni.
Kulude kasvu aitaks raporti koostajate hinnangul pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.
"Eesti inimesed peavad võtma oma tervise eest hoolitsemisel ja tervisekahjude ennetamisel senisest suurema rolli. Riigi poolt tuleks selleks arendada inimese "tervise kirjaoskust" ja andmepõhist ennetust," sõnas Danilov pressiteates.
Ta lisas, et eraldi tähelepanu tuleks pöörata ka väiksema sissetulekuga inimestele, et hoida ära tervisealase ebavõrdsuse edasine süvenemine.
Arenguseire Keskuse eksperdi Magnus Piiritsa sõnul on vananevas ühiskonnas tervishoiukulude suurenemine paratamatus, samas aitaks kulude pidevat kasvu tema vaates pidurdada tervisekäitumise parandamine.
"Oleme Euroopa Liidus kolmandal kohal rasvumise poolest – iga viies Eesti inimene on ülekaaluline. Suurimaks probleemiks on tõusnud toitumisega seotud riskid," nentis Piirits ja lisas, et pooled surmad Eestis on tingitud just riskikäitumisest.
Ka mõttekoja Praxis analüütik Kaupo Koppel sõnas, et tervishoiu keskmes peab tulevikus olema tervisekäitumise parandamine.
Tervisekäitumise mõjud riigi kuludele ja tuludele on suuremad, kui uute teenuste rahastamisega seonduvad kulud,
selgitas Koppel.
Näiteks 2016. aastal kaotati alkoholi tõttu 51 300 eluaastat. Kui sama näitaja oleks vähenenud vaid 20 protsenti ehk 40 000 aastani, tekiks riigile aastas rahaline võit 712 miljonit eurot. Sama potentsiaal on raporti kohaselt ka ülekaalulisuse ja rasvumise tõttu kaotatud eluaastates, samuti vaimse tervise puhul.
"Tõsi, see ei tähenda, et üksnes tervisekäitumisega oleks võimalik lahendada tekkivat rahalist puudujääki tervishoius. Meie meditsiinisüsteemi efektiivsus hakkab jõudma juba piirini, kus on paratamatult tarvis lisarahastust," tõdes Koppel.
