Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla arvutus näitab, et ülikiire hinnatõus on keskmise palga saaja võimet säästa ja teha muid kulutusi peale hädavajalike vähendanud pea kaks korda.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on hinnatõusu väljavaates häid uudiseid vähe ning Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi püsib euroalal tugev surve eelkõige just toidu hinnatõusuks veel ka järgmisel aastal ja ka muude kaupade ja teenuste hinnatõus jääb tõenäoliselt kiiremaks kui veel kolm kuud tagasi oodati.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku selgitusel tõusid novembris eelmise kuuga võrreldes kõige rohkem toiduainete hinnad, kusjuures enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra, samas teistest toiduainetest vähem on kasvanud puuviljade hinnad.

Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses.

„Laenamise ja investeerimise kallimaks muutmine on peamine viis, kuidas keskpanga tööriistad majanduses hinnatõusu survet vähendavad. See ei ole keskpanga poliitika ootamatu ja kahetsusväärne kõrvalmõju, mida peaks teiste vahenditega püüdma tasalülitada,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller keskpangas toimunud seminaril, kus vaagiti võimalusi hinnatõusu pidurdamiseks.