"Seda toetab muu hulgas euroalal hoogu koguv palgatõus. Euroopa Keskpanga ökonomistid prognoosivad euroala hinnatõusuks järgmisel aastal 6,3 protsenti ja 2024. aastal 3,4 protsenti. Väljavaade euroala majanduskasvuks on keskpanga hinnangul aga mõnevõrra nõrgem: 0,5 protsenti 2023. aastal. Kvartaliarvestuses võime näha majanduslangust nii selle aasta viimases kui ka järgmise aasta esimeses kvartalis," selgitas Müller Eesti Panga blogis.
Kiirest hinnatõusust tulenevale ostujõu vähenemisele pakub aga Eesti Panga presidendi sõnul järgmisel aastal leevendust ka euroalal 5 protsendist kõrgemale kiirenev palgatõus.
Pikaajalise hinnatõusu vaatenurgast on hoogne palgakasv siiski kahe teraga mõõk. Täiesti mõistetavalt ootavad inimesed, et hindade kiiret tõusu hüvitab võimalikult suures ulatuses ka sissetulekute kasv. Samal ajal takistab palgakasvuga käsikäes käiv üldine nõudluse tugevnemine mõnevõrra hinnatõusu aeglustumist ning ohtlik oleks ka sattumine püsivasse hinna- ja palgatõusud spiraali. Seda viimast me siiski täna otseselt kartma ei peaks,
leiab ta.
Müller märkis, et suur mõju hindadele on ka valitsuste eelarvepoliitikal, eriti püüdlusel leevendada kõrgete energiahindade mõju. Näiteks euroalal tervikuna ulatuvad hinnatõusu leevendamisele suunatud abisammud pea 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) nii sel kui ka järgmisel aastal.
"Kuna suurel määral on valitsuste otsused suunatud just energiahindade lae kehtestamisele, suruvad need sammud hinnatõusu mõnevõrra madalamale nii 2022. kui ka 2023. aastal. Vastupidist efekti võime aga oodata niipea, kui hinnalagede kehtivus lõpeb, ehk eeldatavasti alates 2024. aastast. Ulatuslikele toetustele ja puudujäägiga eelarvetele tuginev poliitika teeb hinnatõusu kontrolli alla saamise mõistagi raskemaks. Sellest on kantud ka keskpankurite soovitused, et erinevad toetused peaksid olema piisavalt hästi sihitud, säilitama motivatsiooni energiatarbimist vähendada ning olema ajutised," osutas ta.
Mitmed suundumused Eesti majanduses on Mülleri selgitusel sarnased suuremates Euroopa riikides toimuvaga, kuid väikesele majandusele omaselt oma ulatuselt võimendatud: Eesti majanduse pandeemiakriisist taastumine ja ka sellele järgnev suhteline aeglustumine oli euroala keskmisest palju kiirem, hinnatõus on olnud tempokam ning Eesti inimeste keskmise sissetuleku tõus ligi kaks korda kiirem. "Sissetulekute kasv suudab paraku vaid osaliselt leevendada hinnatõusust tulenevat ostujõu vähenemist. Siiski võime ka Eestis järgmise aasta jooksul oodata majanduse kasvule pöördumist ning sellega käsikäes inimeste ostujõu järkjärgulist taastumist," usub Eesti Panga president.
Ta osutas, et Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäeval tõsta keskpanga intressimäärasid 0,5 protsendi võrra, arusaamisega, et intressimäärasid peab täiendavalt tõstma veel ka edaspidi ning tõenäoliselt kõrgemale kui finantsturgudel on seni oodatud. "Praeguste intressimäärade juures ei ole veel näha, et hinnatõus euroalal aeglustuks piisavalt kiiresti tagasi 2 protsendi lähedale. Lisaks alustame märtsikuust bilansimahu koomaletõmbamisega, vähendades nii veelgi keskpanga "jalajälge" võlakirjaturgudel, mis nügib eeldatavasti kõrgemale ka pikaajalisemaid intressimäärasid. See aitab omakorda kaasa üldise majandusaktiivsuse ja seeläbi ka hinnatõusu aeglustumisele, sest investeerimisotsuseid mõjutavad eelkõige just pikema tähtajaga intressimäärad," kirjeldas Müller.
Just arusaamine ulatuslikest probleemidest, mida toob endaga kaasa püsivalt kiire hinnatõus ning inimeste ostujõu ja säästude väärtuse vähenemine, hoiab tema sõnul Euroopa Keskpanka kindlalt intressimäärade tõstmise kursil. "Me ei saa lootma jääda sellele, et ainuüksi oodatav majanduskasvu aeglustamine ka hinnatõusu hoogu piisavalt pidurdab. Seega tasub laenuvõtjatel arvestada veel ka edaspidi kerkivate intressimääradega. See on küll lühiajaliselt valus, kuid aitab ära hoida kauem kestvat kiiret hinnatõusu ning selle kaudu toetab pikemas plaanis inimeste ostujõudu," võttis ta kokku.
