Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on tööandja ravikindlustus küll pidevas kasvutrendis, kuid arenguruumi on veel rohkesti.
Tööandja ravikindlustus Eestis ja Lätis
„Kui Eestis oli möödunud aasta lõpu seisuga tööandja ravikindlustus 9 protsendil töötajaskonnast, siis Lätis on ligikaudu pooled töötajad ehk 450 000 kaetud tööandja ravikindlustusega. Lätis saab tööandja panustada maksuvabalt töötaja tervisesse kuni 750 eurot aastas, meil on see summa aastast 2018 paigal seisnud 400 euro juures,“ ütles Piirsalu ning lisas, et tänu kindlustusele lükkuvad ravijuhud kaugemasse tulevikku või tuleb neid üldse harvem ette.
Eelmisel aastal kasvas tööandja ravikindlustuse sõlminud ettevõtete arv 11 protsenti ja nendes ettevõtetes kindlustatud töötajate arv suurenes 9 protsenti võrreldes eelneva aastaga.
Compensa Elukindlustuse tegevjuhi Merko Kimsto sõnul on Eestis levimas väär müüt, et tööandjate pakutav tervisekindlustus võtab ära avalik-õigusliku sotsiaalkindlustuse süsteemi ressurssi. „Tööandja tervisekindlustus hoopis tagab töötajatele ligipääsu juba praegu saadaval olevatele kallitele vastuvõttudele erakliinikutes, mitte ei võta ära tervisekassa rahastatavaid arstiaegu,“ ütles Kimsto.
Maksuvaba piirmäär ei ole tervishoiukulude tõusuga sammu pidanud
Kimsto hinnangul tuleks 400-eurost maksuvaba tervise edenduskulude määra tõsta. „Maksuvabastuse tase on seisnud paigal üle kuue aasta, kuid selle aja jooksul on tervishoiuteenuse hind märkimisväärselt tõusnud. Kui näiteks 2018. aastal maksis Lääne-Tallinna Keskhaigla eriarsti vastuvõtt 45 eurot, siis nüüdseks on see summa kasvanud 85 euroni. Riik piirab 400-eurose hüvitismääraga iga aasta üha rohkem võimalusi, mis tööandjatel on kasutada oma töötajate tervisesse panustamiseks,“ ütles Kimsto.
Eesti kindlustusturul pakuvad tööandja ravikindlustust seitse kindlustusandjat: BTA, Compensa Elukindlustus, ERGO, If Kindlustus, LHV Kindlustus, PZU ja Seesam.
