Lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumeid oli mullu läbi aegade enim – 160 juhtumit kogusummaga 800 000 eurot.
Kõige rohkem lavastati liiklusõnnetusi
Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul lavastasid kindlustuskelmid kõige rohkem liiklusõnnetusi. Kaskokindlustuse hüvitise saamiseks lavastasid kelmid 90 õnnetust ja liikluskindlustuse juhtumeid paarkümmend korda. Kindlustusjuhtumite lavastamisele on andnud hoogu pikalt kestnud majanduslangus.
„Lisaks „elukutseliste“ petturite tegevusele on sagenenud tavaliste klientide katsed vananenud või kulunud esemeid kindlustuskelmuse teel uue vastu vahetada,“ ütles Reimets.
Ta märkis, et üle poole kindlustuskelmustest on sellised, kus kindlustuskelmid varjavad õnnetuse tegelikke asjaolusid. „Toimub näiteks avarii, auto saab kahjustada ja alles seejärel sõlmib inimene lepingu, et kindlustuselt hüvitist saada enne lepingu sõlmimist toimunud kahjustuste eest. Samuti tuleb ette, et üritatakse sama õnnetuse eest mitmest kindlustusseltsist hüvitist saada või proovitakse varjata mõne muu kindlustuslepingus toodud välistuse esinemist,“ ütles Reimets.
Enim pettusi oli sõidukikindlustuses
Mullu sooritatud kindlustuskelmuste kohta esitasid kindlustusandjad politseile 31 kriminaalmenetluse avaldust. Tõendatud kelmustest kolmveerand lõppesid kindlustushüvitistest täielikult ilmajäämisega, viiendiku puhul vähendati hüvitist osaliselt ning neljale protsendile kelmidest esitati tagasinõue.
„Kindlustusseltsid hüvitavad kahjusid kogutud kindlustusmaksetest. Kui katame kelmide kahjusid, siis maksavad kõik kindlustuse eest rohkem,“ ütles Reimets.
Möödunud aastal oli enim ehk 244 kelmust sõidukikindlustuses, 132 kodukindlustuses ja 88 liikluskindlustuse valdkonnas. Suurim kelmuste arvu kasv oli õnnetusjuhtumi-, elu- ja tervisekindlustuses.
