Võrreldes eelmise aasta jaanuariga oli tarbijahinna indeks langenud 1,2 protsenti. Detsembriga võrreldes oli langus koguni 3,8 protsenti. Viimane kord langes kuine tarbijahinna indeks aasta lõikes neli aastat tagasi 2020. aasta detsembris.
Maksutõusud suurendavad hinnasurvet
„Paraku pole käesolev aasta hinnatõusu vaates sama rõõmustav, sest aasta keskel tabavad meid maksutõusud – nii aktsiisimäärade tõus kui käibemaksutõus. Karta on, et ka ettevõte tulumaksu tõusu ja üksikisiku tulumaksu tõusu kannavad ettevõtted varem või hiljem üle tarbijahindadesse,“ rääkis Eamets.
Tema sõnul on lisaks varem hinnatõusu vedanud ka energeetika ning telekommunikatsiooni hinnatõusud. „Oht on, et see tendents jätkub ka sellel aastal, sest tegemist on turgudega, kus konkurents on suhteliselt nõrk. Üldiselt on hinnatõusu peamine mootor teenuste sektor. Erinevad prognoosid ennustavad selle aasta inflatsiooniks ligikaudu 4,5 protsenti, varieerudes mõne kümnendiku võrra,“ lisas Eamets.
