Viimati vähenes SKT kvartali võrdluses möödunud aasta esimeses kvartalis, mis tõenäoliselt tähistas ka pikaajalise majanduslanguse lõppu. Aastases võrdluses majanduslangus küll taandus, kuid kvartali võrdluses on see viimastel kvartalitel sisuliselt paigal püsinud.
„Esialgsetel andmetel kahanes Eesti majandus eelmisel aastal 0,8 protsenti, nagu me ka prognoosisime. Samas on tegu sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kiirhinnanguga, mida kuu aja pärast avaldatava kvartali arvestusega täpsustatakse. See ei tohiks aga oluliselt muuta üldpilti Eesti majandusest,“ ütles Mertsina.
Majapidamiste kindlustunne peaks hakkama tasapisi paranema
Mertsina sõnul taastub Eesti majandus aegamööda. „Tööstussektori tootmismahu langus taandus eelmise aasta lõpus ning kaupade ja teenuste eksport on kasvule pöördunud. Mitme Eesti kaubanduspartneri majanduskasv tuleb meie hinnangul sel aastal küll varem oodatust nõrgem, kuid välisnõudlus tervikuna peaks paranema. Kui eelmisel kahel aastal Eesti eksport vähenes, siis sel aastal võib oodata selle kasvu,“ lausus Mertsina.
„Kuigi Eestis on eksportivaid ettevõtteid ligikaudu 30 protsenti, siis nendega seotud kodumaine väärtusahel ehk ettevõtete osakaal, kes ekspordiks tootmissisendeid toodavad ja muid teenuseid pakuvad, on märksa suurem. Seega on ekspordi suurenemisel ulatuslik mõju Eesti majandusele,“ tõdes Mertsina.
SKT arvestusse kuuluvate käibemaksu ja aktsiiside laekumine eelmisel aastal püsivhindades suurenes. Jaekaubanduse müügimahu vähenemine aasta lõpus aeglustus, aga kui lisada juurde sõidukite müük, tegi see mootorsõidukimaksu jõustumise eel erakorraliselt tugeva kasvu. Küll aga näitavad Swedbanki kaardimaksed, et eratarbimine tervikuna oli aasta lõpus veel nõrk.
Mertsina sõnul on Eesti majanduse üldine kindlustunne pikemas võrdluses veel vilets, kuid see on aegamööda paranema hakanud. „Küll aga halveneb jätkuvalt majapidamiste kindlustunne. Tulumaksu tõusu ja inflatsiooni koosmõjul väheneb sel aastal reaalne netopalk. Samas on alanevatel intressimääradel järjest suurem positiivne efekt laenu- ja liisingukohustustega majapidamiste ostujõule. Pensionid kasvavad sel aastal hindadest kiiremini. Majapidamiste kindlustunne peaks hakkama tasapisi paranema ja eratarbimine teeb sel aastal tagasihoidliku tõusu,“ kinnitas Mertsina.
Swedbanki prognoosi järgi pöördub Eesti majandus sel aastal kasvule, suurenedes püsivhindades 1,5 protsenti. „Majanduskasvu toetavad eelkõige suurem eksport ja investeeringud, samas kui majapidamiste tarbimise mõju on oluliselt väiksem,“ lisas Mertsina.
