Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024. aasta ületada töösuhete arvu poolest vaid 2020. aastat,“ kirjeldas Rootalu.
Töötajate arv on vähenenud eelkõige naiste seas
Kuna inimesel võib olla korraga rohkem kui üks töökoht, tasub Rootalu sõnul vaadata ka töötamise registris kehtiva töösuhtega arvel olevate unikaalsete töötajate arvu. „Näeme, et viimase kahe aasta jooksul on vähemaks jäänud nii töösuhteid kui ka töötavaid inimesi,“ rääkis Rootalu. 2024. aasta lõpus oli töötavaid inimesi 634 000 ehk 2300 võrra vähem kui aasta varem.
Soo ja vanuse järgi tõuseb esile, et töötajate arv on vähenenud eelkõige naiste ja nooremate ehk alla 40-aastaste inimeste seas. Kui 2019. aasta lõpus oli alla 40-aastaseid tööturul 266 000 ja isegi 2022. aastal 261 000, siis 2024. aasta lõpus vaid 245 000. Kõige rohkem ehk enam kui 4000 inimese võrra on viimase aasta jooksul vähenenud töötajate arv vanuserühmas 30–39.„Töösuhete arvu langusest väiksem töötajate arvu langus viitab sellele, et juurde on tulnud rohkem kui ühe töökohaga inimesi,“ ütles Rootalu.
Rootalu sõnul on nooremate töötajate vähenemine laias laastus kooskõlas ka rahvastikustruktuuri muutustega. 40-aastaste ja vanemate töötajate arv on viie aastaga aga tõusnud rohkem kui 17 000 võrra ehk 4,8 protsenti.
Töötajate arv kasvas kõige rohkem majutus- ja toitlustussektoris
Töökoha asukoha maakonna järgi vaadates oli 2024. aasta esimestel kuudel töötajate arv kõigis maakondades väiksem kui varasemal aastal. Aasta lõpus tuli aga positiivseid uudiseid peamiselt Lõuna-Eestist. Näiteks Tartu maakonnas suurenes töötajate arv aasta varasemaga võrreldes 500 võrra ehk 0,6 protsenti.
Töötajaid oli aasta varasemaga võrreldes rohkem ka Võru maakonnas, kus oli muutus 0,9 protsenti, ning Põlva maakonnas, kus oli muutus 1,2 protsenti. Veidi tõusis töötajate arv ka Harjumaal, kus neid oli aasta varasemaga võrreldes 0,1 protsendi võrra rohkem. Ülejäänud maakondades on töötajate arv vähenenud, neist kõige rohkem Ida-Virumaal, 3,4 protsendi võrra.
Majandussektoritest kasvatasid töötajate arvu möödunud aastal kõige enam majutus ja toitlustus, kus 2024. aasta lõpus oli töötajaid 6,9 protsenti rohkem ehk ligikaudu 2000 inimest enam kui aasta varem.
Aastases võrdluses tõusis töötajate arv ka finants- ja kindlustussektoris, seda 2,1 protsendi võrra, ning hariduses, eelkõige kõrghariduse tegevusalal, kus töötajate arv suurenes 5 protsendi võrra. Tõus oli ka veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal. 2023. aastal töötajate arvu suure kukkumise läbi teinud ehituse tegevusala kasvatas möödunud aastal samuti töötajate arvu. Sellesse kasvu panustas kõige rohkem rajatiste ehitus.
Töötajate arv langes kõige rohkem kaubanduses
Kõige enam, 2230 inimese ehk 2,3 protsendi võrra vähenes aastaga töötajate arv kaubanduses. Samuti kahanes töötajate arv töötlevas tööstuses (1,8 protsenti), ning veonduses ja laonduses (1,7 protsenti). Kahanes ka info ja side tegevusala töötajate arv. Selle tegevusala sees tabas kõige suurem langus kirjastamist, kus töötajate arv vähenes aastaga 15 protsenti ning meediateenuste ala, kus töötajate arv langes 9 protsendi võrra.
Aastaga on kõige rohkem vähenenud müügitöötajate ning mootorsõidukijuhtide arv. Mõlemas ametis töötas 2024. aasta lõpus ligikaudu kahe protsendi võrra vähem inimesi kui aasta varem. Kuigi hariduse tegevusalal üldiselt töötajate arv kasvas, vähenes pedagoogika tippspetsialistina töötavate inimeste arv üheksa protsendi võrra, seda eelkõige lasteaiaõpetajate arvelt. Nende asemel on juurde tulnud õpetajaabina töötavaid inimesi, aastane tõus oli 12 protsenti. Tööstuses jäi 2,1 protsendi võrra vähemaks metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölisi ning 2,2 protsendi võrra vähenes toiduaine-, puidu- ning rõivatööstuse oskus- ja käsitööliste arv.
Mitme ameti pidajaid oli lõppenud aastal aga ülemöödunud aastaga võrreldes rohkem. Rootalu sõnul paistavad silma tervishoiu tippspetsialistid, keda lisandus aastaga 650 ehk kolm protsenti. Aasta varasemaga võrreldes oli 2024. aastal rohkem tööl ka isikuhooldustöötajaid, kelle hulka kuuluvad lisaks tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooldustöötajatele ka näiteks õpetajaabid. Selle ametirühma töötajate arv tõusis 1020 võrra ehk 5,9 protsenti. Juurde tuli ka IKT-tippspetsialiste (1,4 protsenti), elektri- ja elektroonikavaldkonna töölisi (1,9 protsenti) ning isikuteenindajaid, keda oli varasemaga võrreldes 0,7 protsendi võrra rohkem.
