03.02.2025 Esmaspäev

Korteriühistute üldkoosoleku teavitamise probleemid

Korteriühistute üldkoosolekuid kimbutab tihtipeale osalejate vähesus ning omanikud, kes koosolekul ei osale, kipuvad pahatihti rõhuma asjaolule, et ei saanud teadet kätte. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul ei saa kedagi sundida koosolekul osalema, kuid esmatähtis on see, et korteriühistu liikmed teate kätte saaks. Mardi rõhutab, et hoolas korteriomanik peaks ikka koosolekul osalema ja ühistus toimuva vastu aktiivselt huvi tundma.

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul toonitas Riigikohus, et kui korteriühistu põhikiri ei näe ette teisiti, on üldkoosoleku teate saatmise viis korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile koosoleku kokkukutsuja otsustada, kuid arvestada tuleb sellega, et teate saatmine oleks vaidluse tekkimise korral kontrollitav.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul toonitas Riigikohus, et kui korteriühistu põhikiri ei näe ette teisiti, on üldkoosoleku teate saatmise viis korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile koosoleku kokkukutsuja otsustada, kuid arvestada tuleb sellega, et teate saatmine oleks vaidluse tekkimise korral kontrollitav. Foto: RUP

„Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või e-posti aadressi,“ selgitas ta ning lisas, et teade üldkoosoleku toimumise kohta peab adressaadini jõudma vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. „Juhul kui põhikirjas on sätestatud pikem etteteatamise tähtaeg, näiteks 14 päeva, peab tuginema põhikirjale,“ ütles Mardi.

Teate saatmine korteriomanikule

Mida teha aga juhul, kui ühistul pole korteriomaniku meiliaadressi? „Riigikohus on hiljutises lahendis märkinud, et kui korteriomanik pole ühistule oma e-posti aadressi teatanud ning põhikirjas puudub täpsem kord üldkoosoleku teate saatmiseks, tuleb teade edastada korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile,“ selgitas Mardi. Seejuures on korteriomanikul kohustus teatada korteriühistule oma elu- või asukoha postiaadress, kui see erineb korteriomandi asukohast,“ vahendas Mardi.

„Kui korteriomanik ei ole ühistule oma elu- või asukoha postiaadressi teatanud, on ühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi aadress,“ märkis Mardi.

Ühise korteriomandi puhul tuleb üldkoosoleku teade saata korteriomanike elu- või asukohta juhul, kui ükski korteriomandi ühistest omanikest ei ole korteriühistule oma e-posti aadressi teatanud ega ole määranud ka ühist esindajat. „Samas ei ole korteriühistul kohustust saata üldkoosoleku teadet kõigile korteriomandi ühistele omanikele, kes on ühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi. Kirjeldatud olukorras piisab üldkoosoleku teate saatmisest ainult ühe ühise korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile,“ selgitas Urmas Mardi.

Riigikohtu suunised üldkoosoleku teate edastamiseks

„Riigikohus toonitas, et kui korteriühistu põhikiri ei näe ette teisiti, on üldkoosoleku teate saatmise viis korteriomaniku elu- või asukoha postiaadressile koosoleku kokkukutsuja otsustada, kuid arvestada tuleb sellega, et teate saatmine oleks vaidluse tekkimise korral kontrollitav,“ selgitas Mardi.

„Üldjuhul on sobiv viis näiteks teate saatmine posti teel või teate panek korteriomaniku postkasti tunnistajate juuresolekul. Kui korteriomaniku elu- või asukohaks loetakse korteriomandi aadress, piisab üldkoosolekust teatamise kohustuse täitmiseks ka teate avaldamisest mõistlikul viisil (eelkõige kõigile korteriomanikele nähtavas kohas) korterelamu ühiskasutatavates ruumides (nt trepikojas asuval teadetetahvlil),“ vahendas Mardi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255