Tarbijahinnaindeks kasvas oktoobris võrreldes septembriga 0,8 protsenti ning kui aastasiseseid kõikumisi arvestada, siis lausa 1,3 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga on Eestis hinnad 4,5 protsenti kõrgemad.
„Oktoobri hinnatõus oli võrreldes septembriga ootuspärane, samuti aastane kasv võrreldes augustiga. Siiski, nii suur hinnatõus ühe kuu jooksul üllatas. Meie hinnaindeksit sageli mõjutavad nafta- ja elektrihinnad ei kõikunud seekord piisavalt, et sellist hinnatõusu põhjendada,“ rääkis Uusküla.
Aasta lõpus võib hinnatase hakata tasapisi tõusma
„Detailsem jaotus pole veel teada, kuid tõenäoliselt jätkub hindade kohanemine pärast suurt hinnatõusu. Palga ostujõud pole taastunud 2021. aasta tipptasemele ning jääb oluliselt alla sellele, mida praeguseks loodeti. Teenuste hinnad pole endiselt kaupade hindadele järele jõudnud,“ jätkas Uusküla.
Aasta lõpus võib hinnatase hakata tasapisi tõusma uue aasta maksutõusude ootuses. Tulumaksu tõus tähendab, et kui palka ei tõsteta, saavad töötajad uuest aastast kätte vähem raha. Samuti suurenevad inimeste kulutused maksu- ja aktsiisitõusu tõttu, samal ajal kui ettevõtete kulud kasvavad ilma efektiivsuse tõusuta.
„Kuna tootlikkus on majanduses keskmiselt madal ja selle kiiret kasvu pole oodata, jääb palgatõusu lihtsaimaks viisiks hindade tõstmine. Paraku on see strateegia majandusele kahjulik, sest kui kõik tõstavad hindu, ei suurene tegelikult palga ostujõud. Ainus jätkusuutlik lahendus on leida võimalusi efektiivsuse parandamiseks – olgu selleks keskendumine tulusamatele tegevusaladele või töötajate arvu vähendamine vastavalt langenud nõudlusele,“ tõdes Uusküla.
