Mertsina tõdeb, et tööstuskaupade hinnakasv on sel aastal aeglustunud ja energiahinnad kahanevad. Nii maailmaturu naftahind kui ka Eesti elektri turuhind olid septembris aastatagusega võrreldes madalamad. „Samas on teenuste, mis moodustavad kolmandiku meie tarbimiskorvist, inflatsioon olnud kiire. Tugevamat kasvu on näidanud sideteenuste, tervishoiu, hariduse ja alkoholi hinnakasvud, kuid toiduainete, rõivaste ja jalanõude ning transpordi ja eluasemega seotud hinnakasv on olnud leebem,“ rääkis Mertsina.
Hinnad tõusevad järgmisel aastal tõenäoliselt enam kui neli protsenti
Tema sõnul peaks aasta viimastel kuudel Eestis hinnakasv aastases võrdluses taas kiirenema. „Selle taga on paljuski baasefekti mõju, kuid ka inimeste üha suuremad hinnakasvuootused. Oktoobri algusest tõusis Elektrilevi võrgutasu, mis samuti annab inflatsioonile hoogu.
„Järgmise aasta maksutõusud kiirendavad hinnakasvu veelgi. Kui sel aastal jääb keskmine hinnakasv tublisti alla nelja protsendi, siis järgmiseks aastaks prognoosime enam kui neljaprotsendist hinnakasvu,“ ütles Mertsina.
Euroala riikide võrdluses oli septembris Eesti hinnakasv kiireimate hulgas. „Meist enam kasvasid hinnad vaid Belgias ja Hollandis. Euroala keskmine hinnakasv aeglustus ootuspäraselt 1,8 protsendile, mis on teatavasti allpool Euroopa Keskpanga inflatsiooni eesmärki. Samas oli see allpool keskpanga ootust. 20 euroala riigist oli septembris hinnakasv kahest protsendist väiksem kaheteistkümnes. Lisaks inflatsiooni kiirele taandumisele ollakse mures ka euroala liiga nõrga majanduskasvu pärast,“ märkis Mertsin.
Kuigi energiahinnad on läinud üha sügavamasse langusesse ja mitteenergia tööstuskaupade inflatsioon on kiiresti ja isegi liiga aeglaseks taandunud, siis teenuste hinnakasv püsib juba pikemat aega nelja protsendi lähedal. Alusinflatsioon, millest on välja jäetud toidu- ja energiahinnad ning mis näitab kodumaist hinnasurvet põhiinflatsioonist isegi paremini, aeglustub samuti väga vaevaliselt ning oli septembris veel 2,7 protsenti.
„Vaatamata sellele on turuootused Euroopa Keskpanga intressimäära kärpe kohta juba oktoobris tõusnud 90 protsendini. Veel möödunud nädalal oli see 40 protsenti. Seega on suurenenud tõenäosus, et keskpank vähendab intressimäärasid sel aastal veel kaks korda,“ prognoosis Mertsina.
Euribor langeb kiiresti
Mertsina sõnul langeb euribor kiiresti ja ka turuootused on euribori kohta üha madalamale langenud. Kuue kuu euribor on möödunud aasta oktoobrisse jäänud tipust, mis oli 4,1 protsenti, tulnud allapoole juba enam kui protsendipunkti võrra ehk 3,1 protsendini. Futuurid näitavad aga selle aasta lõpuks veel 0,4 protsendipunkti võrra langust.
„Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on 80 protsendil Swedbanki klientidest vähenenud eluasemelaenu kuised tagasimaksed juba kuni 50 eurot ja lisaks veel 12 protsendil 51–100 eurot. Laenukoormuse vähenemine suurendab tasapisi majapidamiste ostujõudu. Eluasemelaenud on aga ligi veerandil Eesti majapidamistest,“ lisas Mertsina.
