Intellektuaalne omand ja sotsiaalmeedia ajastu
Intellektuaalne omand hõlmab inimese vaimse, intellektuaalse töö tulemusi, näiteks leiutisi, kirjandus- ja kunstiteoseid, kaubamärke (vt ka Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni § 2, RT II 1993, 25, 55). Tavakasutaja puutub internetis kõige tõenäolisemalt kokku autoriõiguste ja kaubamärgiõigusega, mistõttu on käesolevas artiklis keskendutud just nendele kahele intellektuaalse omandi mõistega hõlmatud valdkonnale.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Eesti tarbija on tihti piraat
Inimene harjub kõigega, ka viirusehirmuga. Vanemad töötavad kodus, õpilased ja üliõpilased käivad e-koolis kirjutuslaua tagant lahkumata. Baarid, restoranid ja ööklubid on asendunud televiisori, muusika kuulamise ja arvutimängudega. Raamatukogu ja õpikuid asendavad e-raamatud. Kellel neid ei ole, laenab või kopeerib sõbralt.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
ALUSTAVA ETTEVÕTTE ABC – intellektuaalne omand ja ärisaladuse kaitse, vol 2
Käesolev blogi on teine postitus kolmest intellektuaalset omandit käsitlevast lühiülevaatest. Eelmises blogis kirjutasin kõige olulisemast autoriõiguste kaitses ja järgmisena on tulemas blogi näpunäidetega ärisaladuse kaitsest. Kuid nüüd tööstusomandi juurde …
ALUSTAVA ETTEVÕTTE ABC – intellektuaalne omand ja ärisaladuse kaitse, vol 1
Ajujahi raames toimus 16.01.2019 seminar intellektuaalsest omandist alustavale ettevõttele.
