Segadus kinnisvara ostu maksustamisega
Minu kliendil on segadus kinnisvara ostu maksustamisega (kinnisvara koos maaga). Tehtud on notariaalne müügileping, mille kohta eraldi arvet ei koostatud. Lepingus on kirjas, et kinnisvara hind on 45 000 eurot, hind sisaldab käibemaksu. Klient sai aru, et tema saab 7500 eurot käibemaksu n ö tagasi. Müüja deklareeris esmalt kinnisvara müügi kui maksuvaba tulu. Kui maksuamet hakkas asja uurima, nõustus müüja vabatahtliku maksustamisega ja vormistas KMD ringi, deklareeris müügihinnana 37 500 eurot ja pöördmaksustas kinnisasja käibemaksu 7500 eurot. Minu klient maksis müüjale 45 000 eurot. Kas praegusel juhul saaks tõlgendada nii, et klient oleks pidanud maksma 37 500 eurot ja ta peaks müüjalt saama tagasi 7500 eurot?
Hotelliliit: oleme nõus 11-protsendise käibemaksumääraga
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) märkis pöördumises valitsusele, et majutusasutuste sektor on solidaarsuse mõttes valmis käibemaksumäära tõusuga 2 protsendipunkti võrra 11 protsendini, valitsuse algne plaan oli määr tõsta aga 22 protsendini.
Arve korteriühistule
Korteriühistu asub hoones, mis kuulub mittetulundusühingule (MTÜ), kes on käibemaksukohustuslane. Korteriühistu omab 31% osalust hoonest. Nüüd esitas MTÜ korteriühistule arve ja pani ka kaasa arved, mille alusel see koostatud on. Üks neist arvetest oli käibemaksuta, kuna firma polnud käibemaksukohustuslane. Kas MTÜ-l on õigus sellelt käibemaksuta saadud arvelt korteriühistule lisada omapoolne käibemaks? Tegu on sanitaartehniliste tööde arvega.
A1000: toit on Eestis hasartmängudest neli korda rohkem maksustatud
A1000 Market odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu sõnul on maksunduses valitsenud aastaid kummaline trend, kus leiva või mähkmete käibemaks on hasartmängudest neli korda kõrgem ning suured vahed jäävad kehtima ka edaspidi.
Kuidas mõjutab käibemaksumäära tõus varasemalt sõlmitud lepinguid?
Riik plaanib alates 2024. aasta 1. jaanuarist tõsta käibemaksu standardmäära 22%-ni senise 20% asemel.