09.06.2023 Reede

EML: käibemaksu tõstmine ajakirjanduse tellimustele on šokk

Eesti Meediaettevõtete Liiduni on jõudnud kuuldused, et valitsuskoalitsioon otsustas eile pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4 protsendi võrra ning seda ühegi analüüsita, kirjastajaid kaasamata.

Väärväited, salatsemine ja dialoogi puudus süvendavad ajakirjandusettevõtete pettumust valitsuses.
Väärväited, salatsemine ja dialoogi puudus süvendavad ajakirjandusettevõtete pettumust valitsuses. Foto: pixabay

Liidu tegevjuhi Merle Viirmaa sõnutsi on üleriigilistele ja kohalikele lehtedele maksutõus šokk, sest tellimustele kehtiva käibemaksumäära tõus tuleb lisaks üldisele käibemaksutõusule, mis meediaettevõtete reklaamimüügile nagunii rakenduks.

"Olime juba mitu nädalat kuulnud kuulujutte, et lisaks koalitsioonilepingus ja valitsuse tööplaanis kokkulepitud maksutõusudele sepitses koalitsioon salaja lisaks veel ka ajakirjanduse tellimustele käibemaksutõusu, aga kuna valitsus omaalgatuslikult meid ei kaasanud ning plaani näidati hoopis opositsiooni soovina, siis nüüd on selginud, et see oli siiski kogu aeg valitsuse plaan - süvendada ebavõrdset konkurentsi digihiidudega ning viia Eesti ajakirjanduse kirjastamiseks Euroopa kõige kallimate riikide sekka - sellesse gruppi me edaspidi oma 9-protsendilise käibemaksumääraga paigutume," ütles Viirmaa.

Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmete kollektiivne äritulem 2021. aastal oli miinuses ning liidu tegevjuhi sõnul saab maksutõus tulla ainult kärbete arvelt. 

"Kes saavad, kärbivad investeeringuid; kes ei saa, kärbivad töökohti. Kindlasti satub märkimisväärne hulk 850 ajakirjaniku töökohast Eestis löögi alla, sest viimase aasta jooksul on ajakirjanduse tegevuskeskkond oluliselt halvenenud - üle kahe korra on sõja ajal tõusnud paberi hind ja muud kulud, kiirenenud on reklaamiraha väljavool Eesti meediaturult. Eesti on ainus riik Euroopas, kus käibemaks ajakirjandusele tõuseb," nentis ta.

"Kui COVID-i ja Venemaa agressiooni tuules tehti suuri sõnu vaba ajakirjanduse olulisusest, venekeelse ajakirjandusega tegelemise olulisusest ja avaliku ruumi täiustamise vajadusest, siis need sõnad ei maksa valitsuse tegude valguses mitte midagi. Kõige enam kummastab professionaalse ja avatud dialoogi puudus ning ausalt öeldes, ebapädevad argumendid. Osade valitsuspoliitikute väited, et neil polnud alternatiive, on vääraks osutunud, käibemaksudirektiiv võimaldas just ajakirjandusele veel erinevaid lahendeid, mis riigi tulusid ei oleks muutnud. Väärväited, salatsemine ja dialoogi puudus süvendavad ajakirjandusettevõtete pettumust valitsuses," märkis Viirmaa.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255