Õigus riigi ja seaduse kaitsele on põhiseadusest tulenev õigus, mistõttu on riik kohustatud isikut tema õigushüvede kahjustamisel kaitsma ning tagama ka õigusrahu. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et kuriteo ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad seaduses nimetatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seadus lähtub põhimõttest „kuriteokahtluse korral kriminaalmenetluse kasuks” ning kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus alustada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita. Taunida tuleb riigikohtu hinnangul kriminaalmenetluse alustamist üksnes olukordades, kui puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab Eestis rakendada EL-i õigusest tulenevaid kõrgemaid trahvimäärasid panganduses ja muus finantssektoris.
Riigikogus läbis 14. märtsil esimese lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt seotakse trahviühik raskemate liikluskuritegude korral süüdlase sissetulekuga.
9. märtsil Brüsselis toimunud justiitsministrite kohtumisel saavutati läbimurre mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse direktiivi eelnõu osas, teatas justiitsministeerium.
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255