„Finantssektoris võivad tõsisemal rikkumisel olla kahjulikud tagajärjed nii kogu sektorile kui laiemale avalikkusele. Seega on oluline, et trahvimäärad ja nende määramise põhimõtted oleksid ühesugused kogu EL-is ja aitaksid võimalikke rikkumisi üldse ära hoida,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantssektorit puudutavad EL-i õigusest tulenevad halduskaristused. Tegemist on finantsvaldkonna karistuste muudatuste teise etapiga, millega nähakse ette võimalus määrata seni Eesti õiguses kehtivast tunduvalt suuremad rahatrahvid.
Näiteks näeb EL-i õigus ette, et kui pank jätab finantsinspektsioonile teabe esitamata või esitab vale või puuduliku info, siis võib pangale määrata karistuseks trahvi summas kuni 5 miljonit eurot. Kehtiva seaduse alusel oleks selleks kuni 32 000 eurot.
Karistuste eesmärgiks on muu hulgas rikkumisi ära hoida ja võtta ära võimalus teenida rikkumise arvelt kasu. Kõrgemad rahatrahvid aitavad tagada, et karistused finantssektori nõuete rikkumise eest on proportsionaalsed, tõhusad ja rikkuja suhtes heidutavad.
Eelnõu on seotud riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muudatustega. Enne karistusseadustiku muudatusi ei olnud võimalik kõrgema määraga väärteokaristusi finantssektoris rakendada, sealhulgas olemasolevaid karistusmäärasid muuta. Karistusseadustiku muudatused suurema rahatrahvi jaoks on käesolevaks hetkeks riigikogus arutamisel, mistõttu järgmise sammuna tõstetakse finantsvaldkonna seadustes kehtivaid rahatrahvi määrasid.
Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2019 eeldusel, et rahatrahvide kohaldamiseks vajalikud karistusseadustiku muudatused on jõustunud või jõustuvad hiljemalt karistusseadustiku muudatustega samal ajal.
