Finantssektori erinevate alasektorite riskitaset hinnati lähtudes keskkonnast, kus nad tegutsevad. Arvesse võeti, milliseid kliente teenindatakse, milliseid teenuseid ja tooteid pakutakse ning millises mahus, samuti kasutatavaid müügi- ja teenusekanaleid ning geograafilisi tegureid. Lisaks analüüsiti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide ja kontrollide sobivust ja toimimist.
Riskihinnangu põhjal saavad finantsvahendajad efektiivsemalt oma tegevust suunata
Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on finantssektoris kõrgeimad pangandussektoris. Pangad oma 2,9 miljoni kliendiga ja tegevusmahtude osakaaluga moodustavad Eesti finantssektorist ülekaalukalt kõige suurema osa ja see põhjendab ka sektori kõrgemat riski. Pankade turuosa on maksete puhul üle 99 protsendi ja investeerimisteenustes 72 protsenti. Lisaks annavad pangad 96 protsenti kõikidest laenudest, mis finantssektoris Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad.
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmme sõnul on riskihinnangud vajalikud, et mõista, kus ning kuidas rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtudega kõige rohkem kokku puutume. „Riskihinnangu põhjal saavad finantsvahendajad ise ja ka järelevalve riskipõhiselt efektiivsemalt suunata oma tegevust, keskendudes näiteks proportsionaalselt enam nendele riskidele, mis on kõrgemad,“ ütles Nõmm.
Eesti finantssektori rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu eesmärk on tuvastada ning mõõta rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvates sektorites üldistatud kujul. Konkreetse finantsvahendaja risk sõltub finantsvahendaja tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest.
