Finantsinspektsiooni hinnangul andis sõelumissüsteemide test üldiselt positiivseid tulemusi, kuid tõi esile ka süsteemid, mis vajavad parandamist ja tõhustamist.
Test tõi esile tugevused ja kitsaskohad
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm rõhutas, et finantsvahendajatel lasub seadusest tulenev kohustus takistada rahaliste vahendite liikumist isikutele, kellele see on rahvusvaheliste finantssanktsioonidega keelatud. Selle kohustuse täitmine on võimalik vaid siis, kui finantsvahendajad suudavad sanktsioneeritud isikud oma kliendibaasis ja seotud tehingutes tõhusalt tuvastada.
„Finantsinspektsiooni korraldatud test pakub finantsasutustele väärtuslikku võimalust oma süsteeme vajaduse korral testitulemuste põhjal täiustada ja tõhustada,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Testimine korraldati koostöös välise tehnoloogiateenuse pakkujaga. Moodsa tehnoloogia kasutamine järelevalves andis võimaluse testida sõelumissüsteeme väga suures mahus ja ulatuses. Kokku testiti 38 erinevat sõelumissüsteemi kümnete tuhandete andmekirjetega.
Testi tulemused näitasid, et üksnes hea tehnoloogia kasutamisest ei piisa. Tõhusus on märgatavalt suurem, kui seda toetavad eksperdid, kes tunnevad finantssanktsioonide valdkonda ning oskavad sõelumissüsteeme õigesti seadistada ja kohandada vastavalt asutuse vajadustele või ärimudelile. Sama kolmanda osapoole pakutav sõelumissüsteem võib erinevates asutustes anda erisuguseid tulemusi, olenevalt selle rakendamisest ja seadistusest.
Testis osales kokku 15 ettevõtet: kaksteist panka, kaks makseasutust ja üks investeerimisühing. Kasutatud sanktsiooninimekirjad sisaldasid rahvusvahelisi ja Eesti kehtestatud sanktsioone, sealhulgas ÜRO, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide nimekirju.
