Osaühingu kasumi jaotamise tingimuste sätestamine põhikirjas
Riigikohus tegi 19. juunil 2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-10897, milles selgitas osaühingu osanike volitusi dividendi maksmise viisi üle otsustamisel. Vandeadvokaat Mihkel Gaver ja jurist Alic Koppel advokaadibüroost GAVER kirjeldavad lähemalt juhtumi asjaolusid ja toovad esile Riigikohtu seisukoha.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Kohtulahendeid hakatakse avaldama kohe pärast kohtuotsuse tegemist
Justiitsminister Maris Lauri tutvustas riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega muutuvad kohtulahendid tulevikus Riigi Teatajas avalikuks kohe pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist.
Kohtulahendid muutuvad tulevikus enne jõustumist avalikuks
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega tahetakse muuta tulevikus kohtulahendid avalikuks juba enne nende jõustumist. Lahendid avalikustatakse Riigi Teatajas kohe pärast nende avalikuks tegemist.
Tahteavalduse asendamine kohtulahendiga kogub ühinguõigusliku õiguskaitsevahendina populaarsust
Riigikohus tegi 2. detsembril 2020 lahendi, milles käsitleti küsimust, kas koosoleku protokollijat saab kohustada osanike koosoleku protokolli allkirjastama. Sisuliselt tugines Riigikohus analoogia korras viimastel aastatel populaarsust koguvale tahteavalduse asendamise nõudele.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Soodsam lahendus ei ole taunitav
4. märtsil 2020 tegi Riigikohus lahendi haldusasjas, kus maksuvõlgnik oli vaidlustanud talle määratud maksusumma. Maksusumma oli määranud Maksu- ja Tolliamet, kes luges ühinguga seotud juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed näilikeks tehinguteks ja kohustas äriühingut tasuma neilt väljamaksetelt tööjõumakse. Riigikohus aga vähendas määratud maksusummat lausa 80%. Mida Riigikohus otsustas ja mida see tähendab keskmisele ettevõtjale?
