Riigikohus tegi 2. detsembril 2020 lahendi, milles käsitleti küsimust, kas koosoleku protokollijat saab kohustada osanike koosoleku protokolli allkirjastama. Sisuliselt tugines Riigikohus analoogia korras viimastel aastatel populaarsust koguvale tahteavalduse asendamise nõudele.
Maris Vutt, advokaat, advokaadibüroo TGS Baltic
Foto: erakogu
Ka varasemast ajast on tahteavalduse asendamise nõude ühinguõiguslikku rakendusala käsitlevaid kohtulahendeid, kus ühelt poolt on tunnustatud osaniku või aktsionäri hääle asendamise võimalust, samas aga leitud ka seda, et teatud olukordades ei ole hääle asendamine kohtulahendiga võimalik ega lubatav.
Üldreegli järgi peavad hääle asendamiseks olema täidetud järgnevad eeldused: hääletama kohustatud isikul peab olema...
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
