Tahteavalduse asendamine kohtulahendiga kogub ühinguõigusliku õiguskaitsevahendina populaarsust
Riigikohus tegi 2. detsembril 2020 lahendi, milles käsitleti küsimust, kas koosoleku protokollijat saab kohustada osanike koosoleku protokolli allkirjastama. Sisuliselt tugines Riigikohus analoogia korras viimastel aastatel populaarsust koguvale tahteavalduse asendamise nõudele.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Patsienditestament – tuntust koguv nähtus
Viimastel nädalatel on taas arutelu all olnud niinimetatud patsienditestament, patsiendi õigused tervishoiuteenuste osutamisel ja eelkõige nendest loobumisel. Teema on mitmetahuline ja hõlmab lisaks juriidilistele aspektidele kategooriaid, nagu patsiendi autonoomia ja inimväärikus ning arsti professionaalne eetika.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Riigikohus käsitleb nüüdsest ka hagi esitamist tavalise tahteavaldusena
Kehtiva õiguse kohaselt on nii, et üldjuhul aegub võlanõue kolme aastaga. See tähendab, et võla kättesaamiseks tuleb esitada võlgniku vastu hagi hiljemalt kolme aasta jooksul. Tegelikus elus on võimalik olukord, kus kolm aastat saab täis nädalavahetusel või riigipühal. Ja seejuures võib tekkida õigustatud küsimus „Milline siis on kõige tagumine päev hagi esitamiseks?“. Äsjase Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu tehtud lahendiga Riigikohus muutis oma seisukohta selles küsimuses vastupidiseks senisele.
