„Eelnõu peamine eesmärk on suurendada kohtumenetluse avalikkust, et parandada kohtupraktika kättesaadavust,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Rohkemate kohtulahendite avalikustamine muudab õigusdiskussiooni rikkamaks. Laiemal kohtulahendite avalikustamisel oleks arendav mõju ka õigusharidusele.“
Praegu on tagatud avalikkusele juurdepääs jõustunud kohtulahenditele, kuid puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, praktikas neid avalikult ei kuulutata ja kohtukantselei kaudu kohtuotsuseid menetlusvälistele isikutele ei väljastata.
Kuna avalik kuulutamine põhiseaduse mõistes on istungil kohtulahendi suuline kuulutamine, siis tänapäeval, kus rohkem kui pooled kohtuasjad menetletakse kirjalikult, tuleb leida suulisele kuulutamisele samaväärne lahendus,
rõhutas justiitsminister.
Eelnõu teine eesmärk on tagada jõustumata lahendite avalikustamise juures süütuse presumptsiooni põhimõte ja juurdepääsupiiranguga andmete ning eraelu puutumatuse kaitse. „Sel põhjusel ei avalikustata lahendis menetluses osalenud inimeste isikuandmeid. Erandiks on süüdistatavad ja õigeksmõistetud, kelle nimed ja isikukoodid kuuluvad avalikustamisele. Menetlusosalisel on tulevikus õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul oma nime avalikustamise lõpetamist,“ selgitas justiitsminister.
Eelnõuga nähakse ette kõigis menetlusliikides jõustumata kohtuotsuste avalikustamine arvutivõrgus nii, et kohtuotsus kuulub avalikustamisele Riigi Teataja veebilehel kohe pärast avalikult teatavaks tegemist ja lahendil on märge „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge võetakse lahendilt automaatselt maha. Lahend saab uue staatuse „jõustunud“ või „tühistatud“.
Lisaks kohtuotsustele kuuluvad eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka mitmed kohtu tehtud määrused nagu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu jne. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend.
Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel inimesel esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas.
Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel või menetlusosalise taotlusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel.
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega isikule, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juunil 2022.
