Kui seni on kohtutoimikut peetud nii paberil kui ka digitaalselt, siis edaspidi on õiguslik tähendus vaid digitaalsel toimikul ning pabertoimikuid enam ei koostata. Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul kiirendab digitoimikule üleminek kohtuprotsessi ja muudab selle kõikidele menetlusosalistele mugavamaks.
Kõikides tsiviil- ja haldusasjades on kohtumenetluse dokumendid ja muud andmed juba praegu täielikult digitaalsel kujul olemas ja menetlusosalisel on võimalik endaga seotud kohtuasjaga tutvuda avaliku e-toimiku kaudu. Samas peetakse kohtutes toimikut sageli lisaks digitaalsele paralleelselt ka paberil väljaprindituna. Näiteks võib maakohtu poolt koostatud toimik olla digitaalne, kuid ringkonnakohtus jätkub menetlus paberil.
„Töökorraldus, kus kohtutoimikut peetakse digitaalselt ja paberil, tekitab menetlusosalistes segadust ning ei ole kaasaegseid võimalusi arvestades mõistlik. Eelnõuga lõpetatakse kohtutoimikute paralleelne pidamine, muutes nii menetlus kiiremaks ja mugavaks ning teisalt menetlusosalisele arusaadavamaks. Samuti vähendatakse muudatusega pabertoimiku pidamisega kaasnevaid haldus-, personali- transpordi ja paberikulusid,“ rääkis justiitsminister ning lisas, et digitoimiku oluline eelis pabertoimiku ees on ka asjaolu, et kõik menetlusosalised ja kohtud saavad toimikuga tutvuda samaaegselt.
Digitaalsele kohtumenetlusele üleminemiseks loodi kohtunikele, kohtu töötajatele ja menetlusosalistele infosüsteem, mis lihtsustab kohtutoimiku materjalidega töötamist. Süsteemi abil on võimalik turvaliselt lugeda, sorteerida, märgistada ja kommenteerida seal olevaid dokumente ning teha vajalikke otsinguid toimikus. Süsteem võimaldab teha ka märkmeid nii, et keegi teise poole märkmeid ei näe. Selleks, et digitoimikule üleminek oleks sujuv, on pea kõik kohtunikud saanud ka personaalse koolituse ning paljud on osalenud digitaalse toimiku infosüsteemi arendamisel.
„Kohtumenetluse digitaliseerimine ja digitoimikule üleminek tsiviil- ja haldusasjades on oluline samm Eesti e-riigi arengus, millele eelnes pikk ja põhjalik eeltöö. Kohtud on valmistunud paberivabale menetlusele üleminekuks juba alates 2017. aastast - välja on arendatud asjakohane tarkvara ning harjutatud uusi tööprotsesse,“ ütles Lea Danilson-Järg ning lisas:
Samas jääb alles võimalus suhelda kohtuga ka paberil. Kui saabuvad paberdokumendid, mida juhtub järjest harvem, siis need digiteeritakse ja lisatakse kohtute infosüsteemi digitoimikusse.
Eesti kohtusüsteemi digiareng on tähelepanu äratanud ja leidnud äramärkimist ka rahvusvaheliselt. Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt sel aastal läbi viidud uuringus nimetati Eestit kohtute digitaliseerimise valdkonna teerajaks. Äsja avaldatud Euroopa Nõukogu võrdleva uurimuse järgi on Eesti kohtusüsteemi digitaliseerimise indeks kümne punkti skaalal 9,79 ehk maksimumi lähedane.
Alates kohtute infosüsteemi kasutuselevõtust on digitaalselt menetletavate kohtuasjade osakaal järjest tõusnud. Praegu lahendatakse Tallinna halduskohtus üle 90% haldusasjadest ilma pabertoimikuta ning Eesti suurimas kohtus, Harju maakohtus üle 68 % tsiviilasjadest digitaalselt.
