„Kõik osapooled on nõus, et väljatöötatud eelnõu tõstab kohtupidamise avalikkust oluliselt, eelkõige tänu jõustumata lahendite avalikustamisele. Küll aga on kriitika all olnud isikuandmete avalikustamise osa eelnõust,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Peame hoolitsema selle eest, et inimesed ei kardaks kohtusse pöörduda ainuüksi seepärast, et nad pelgavad sattuda seetõttu oma nime ja isiklike probleemidega meediasse. Eelnõu tagasisidegi  toetab valdavalt arusaama, et kõigi kohtumenetluses osalenute nimed ei pea olema küberruumis avalikud. See pole kohtupidamise avalikkuse põhimõte, mida põhiseadus on ette näinud. Kuna aga kohtulahendites menetlusosaliste nimede asendamine initsiaalidega on toonud kriitikat ajakirjanduse poolelt, siis jõudsime tänasel arutelul kompromissini. Eeldame ajakirjanduse puhul õigustatud huvi isikustatud ehk nimedega kohtulahendiga tutvumiseks, mida eraldi põhjendama ei pea. Ministeerium usub ja jääb lootma ajakirjanike eetilisusele inimeste probleemide avalikustamisel,“ märkis justiitsminister.

Lisaks isikuandmete avalikustamisele käsitlesime ümarlaual ka juriidiliste isikute anonüümimist kohtulahendites ja jõudsime ühise arusaamani, et juriidiline isik ei ole andmesubjekt isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, mistõttu juriidilised isikud kuuluvad kohtulahendites üldjuhul avalikustamisele, välja arvatud mõned harvad erandid,

rääkis Maris Lauri.

Justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõuga tahetakse muuta tulevikus kohtulahendid avalikuks juba enne nende jõustumist. Lahendid avalikustatakse Riigi Teatajas kohe pärast nende avalikuks tegemist märkega „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge võetakse lahendilt automaatselt maha. Lahend saab uue staatuse „jõustunud“ või „tühistatud“.

Praegu on tagatud avalikkusele juurdepääs jõustunud kohtulahenditele, kuid puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, sest praktikas ei toimu kohtulahendite avalikult kuulutamist üritusena, millel saaks osaleda.  Samuti ei väljastata kohtuotsuseid menetlusvälistele isikutele kohtukantseleist. Avalik kuulutamine põhiseaduse mõistes on istungil kohtulahendi suuline kuulutamine, kuid praegusel ajal menetletakse juba enam kui pooled kohtuasjad kirjalikult. Seetõttu tuleb leida suulisele lahendi kuulutamisele samaväärne lahendus.

Eelnõu teine eesmärk on juurdepääsupiiranguga andmete ning eraelu puutumatuse kaitse, mistõttu ei avalikustata lahendis menetluses osalenud inimeste isikuandmeid. Erandiks on süüdistatavad ja õigeksmõistetud, kelle nimed ja isikukoodid kuuluvad avalikustamisele. Menetlusosalisel on tulevikus õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul oma nime avalikustamise lõpetamist.

Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel inimesel esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas.

Lisaks kohtuotsustele kuuluvad eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka mitmed kohtu tehtud määrused nagu näiteks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu andmise määrused. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas varasemalt tehtud maakohtu lahend.

Ümarlaua tulemusena jõuti kompromissile ka selles, et õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Eelduslikult hakatakse ülekande tegemise võimalust kasutama laiema avaliku huvi all olevate haldusasjade puhul.

Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega inimesele, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.