Korteriühistud: uus seadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi.
Korteriühistu võib nõuda laamendava liikme korteri sundvõõrandamist
"Kui majas on lärmavad ja laamendavad naabrid, saab sellest kohe kõigi probleem," nentib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu läbis esimese lugemise
Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises, teatas Justiitsministeerium.
Arendajad kauplevad mitteeluruumidesse ehitatud korteritega
Tallinnas kauplevad kinnisvaraarendajad Maksim Sorokin ja Dmitri Perepelitsõn, kes mullu olid ühe oma ettevõttega Äripäeva kinnisvarabüroode topis esimesed, mitteeluruumidesse ehitatud korteritega.
Mida tohib KÜ ette võtta probleemsete liikmetega?
Vastavalt korteriomandiseaduse § 14 lg 1 sätetele, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:
1) on korduvalt jätnud täitmata alljärgnevad kohustused:
- hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
- taluma eelnimetatud mõjusid;
- võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.
Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
Otsuse nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
Eespool nimetatu põhjal tuleb korteriomandi sundvõõrandamise küsimusse läheneda õiguslikust vaatenurgast lähtudes ülimalt asjatundlikult ning hagi esitaja käsutuses peavad olema ümberlükkamatud tõendid korteriomaniku poolt temale pandud kohustuste rikkumise kohta.
Tatjana Kalin,
jurist, PhD,
Emirlin Consult
