Riiklikud ja kohalikud toetused ärgitavad ühistuid maju renoveerima
Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel.
Kas korteriühistu võib teha väljamakseid liikmetele?
Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See hõlmab endas näiteks nii ühiskasutuses olevate ruumide kütmise korraldamist, kui ka maja katuse korrashoidu. Lisaks eeltoodule on korteriühistul liikmete nõusoleku korral võimalik välja üürida liikmete kaasomandisse kuuluvat vara ja seda ka üldkoosoleku nõusolekul müüa. Mida teha aga tehingutest saadud vahenditega, sellest räägib täpsemalt advokaadibüroo Biin & Biin advokaat Kaupo Kask.
Riik toetab kuni 1000 elamu rekonstrueerimist
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile uue eelarveperioodi energiatõhususe programmi eelnõu, millega Kredexi kaudu toetatakse kuni 1000 elamu rekonstrueerimist 102 miljoni euroga.
Jätkub projekt "Hoovid korda"
Projekti "Hoovid korda" raames on 2015. aastal on Tallinna korteriühistutel taas võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks, 2015. a linnaeelarves on selleks eraldatud 395 000 eurot.
Korteriühistus tuleks püüda konfliktiolukordi vältida
Korteriühistu heaks toimimiseks tuleks emotsioonid vaos hoida ja meenutada, et ühiseid otsuseid langetatakse demokraatlikult, tuletab meelde Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
