"Lõviosa Eesti kortermaju on ehitatud ajal, mil energiasäästule ei pööratud tähelepanu. Seetõttu on kommunaalkulud kõrged ning eluasemele kulub tähelepanuväärne osa perekonna sissetulekust," ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Urve Palo ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Projekti järgi investeeritakse Eesti elamute energiatõhususse 340 miljonit eurot, 102 miljonit tuleb ühtekuuluvusfondi vahenditest ning ülejäänu maksavad korteriühistud või omavalitsused.
Eelnõu järgi hakatakse rekonstrueerimistoetust andma kolmes osakaalus – 15 protsenti, 25 protsenti ja 40 protsenti tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest.
Erandina on 10 protsendi võrra suuremad Ida-Viru maakonnas paiknevate elamute rekonstrueerimistöödeks antava toetuse osakaalud. Lisaks toetatakse 50 protsendi ulatuses ehitusprojektide koostamise, tehnilise konsultandi teenuse ja omanikujärelevalve teenuse kulusid.
Kuna praegune renoveerimise praktika on näidanud tõsiseid puudujääke just korterite ventilatsiooniga, on kõikidele toetuste tasemetele määratud ka miinimumnõuded ventilatsioonile. Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.
2023. aastaks loodetakse renoveerida sel viisil 40 000 korterit üldpindalaga 1,7 miljonit ruutmeetrit
