Uurigus analüüsiti kolme ja enama korteriga korterelamuid, mille renoveerimist SA KredEx otsustas toetada. Peale esialgset andmete töötlust võeti uuringusse 661 korterelamut. Uuringu läbiviimist toetas Majandus‐ ja kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa.
Uuringust selgub, et toetused on renoveerimisotsuse tegemisel olulise tähtsusega. "Oluline on tagada toetus eelkõige neile, kes omal jõul ei ole võimelised renoveerima, otsetoetustel on väga oluline roll. Riiklikul tasandil on aga võimalik rakendada ka tegevuskavu, mis on otseselt suunatud mõne renoveerimistakistuse ületamiseks. Näiteks võib eeldada, et olulise tõuke 2012. aasta renoveerimismahu kasvule andis KredExi meede, kus ühistutel oli võimalik ühistu arutelule kutsuda vastava väljaõppe saanud tehniline konsultant. Seda kasutas 233 ühistut ja ühisust, kellest 91 viis läbi ka renoveerimise," vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Mardi sõnul saab palju teha ka kohaliku omavalitsuse tasandil. "Kohalikul tasandil saab renoveerimisvõimekust mõjutada otsetoetustega, aga ka teavitusega," märkis ta.
Lisaks riiklikule strateegiale ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivile on oma roll täita vabaühendustel. "Eesti Korteriühistute Liidul (EKÜL) pole võimalik jagada otsest finantsilist toetust, küll aga püüame suuredada korteriühistute teadlikkust renoveerimise osas, panustades nii renoveerimisotsuse langetamise kiirusesse," rääkis Mardi.
“Renoveerimist takistavaks teguriks peeti peamiselt kahte probleemi: 1) teadlikkuse puudumine; 2) eestvedamise puudumine. Kuna renoveerimine on terviklik probleem, siis on ühistud sageli väga tavalise mure ees – lihtsalt ei osta kusagilt peale hakata, infot on ühest küljest palju, kuid see on erinevates kohtades,” vahendas ta.
Teise olulise faktorina, mis renoveerimist takistab, nimetati uuringus eestvedamise puudumist. “Eestvedamine tundub olevat oluline eduka ja kiire renoveerimise läbiviimisel Tugev eestvedamine kompenseerib kindlasti teadlikkust ning võimaldab ka killustatud ning suuremahulist info hulgast leida vajalikku teavet, et protsessi edasi viia,” rääkis Mardi. “Samas võib eeldada ka, et hästi organiseeritud ning täpse teavituse tulemusena saab ka eestvedamist kompenseerida. See tähendab, et kompleksne probleem on muudetud ühistule lihtsalt arusaadavaks ning samm‐sammult lahendatavaks. Eestvedamist saab ka asendada, kui ühistu palkab endale konsultandi, kellel on renoveerimiskogemus, kontaktid ning hea suhtlemisoskus,” rääkis ta.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
