Uus kriis, vanad mured
Kaks kuud eriolukorda, liikumispiiranguid ja sotsiaalset distantseerumist. Piirangud pole veel lõppenud, kuid juba võib kindlalt väita, et majandusele on tehtud otsused jätnud sügava jälje. Kui kümnenditagusest kriisist on seni vaidlusaluseks teemaks jäänud otsus karmide kärpemeetmete kasutuselevõtust, siis praegust kriisi jääb ilmselt saatma vaidlus nõnda rangete piirangute vajalikkusest ja efektiivsusest. Tagantjärele on alati hea tark olla, ja kui viirus on kord kõikjal kontrolli alla saadud – loomulikul teel või vaktsiini abil –, siis sellekohased tulisemad arutelud alles algavad.
G7 teeb koostööd majanduste taasavamisel
IKT sektor otsib võimalusi aidata teisi elutähtsaid valdkondi
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendava ITL-i juhatuse liikmed kohtusid väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karuga, et leida võimalusi, kuidas IKT sektor saab toetada teisi elutähtsaid valdkondi.
EKI: riigid ja ettevõtjad jäid ohu hindamisel hiljaks
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) peadirektori Marje Josingu sõnul jäid maailma riigid ja ettevõtjad COVID-19 ohu tõsiduse hindamisel ja ettevalmistuste tegemisel hiljaks.
Kuidas prognoosida prognoosimatut? Koroonakriis ja majandus
Eriolukord on tänaseks Eestis kestnud kolm nädalat ja mõned päevad pealegi. Tavakodanikke huvitab üha enam, millal võib jälle vabamalt ringi liikuda ega pea poeukse taga kahemeetriste vahedega järjekorras seisma. Majandusanalüütikud mõtisklevad aga selle üle, kui palju majandus kehtestatud piirangute tõttu kokkuvõttes kannatada saab? Õiget vastust ei ole veel tegelikult kummalegi küsimusele.
